Jahirahu väljakuulutamise tava sai Eestis Soome eeskujul alguse 1993. aastal. Sel ajal jahimehed metsloomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad ühiselt sealsetele asukatele süüa. Jahirahu ei tulene seadusest, vaid on jahimeeste omaalgatuslik kokkulepe, millega avaldatakse austust loodusele.

Miks on jahirahu oluline pidada?

Ilmusid ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja ja ajakirja Hirundo värsked numbrid, mida saab juba veebis lugeda.

Teabelehe Tiirutaja kaaneloo autor Mall Hiiemäe kirjutab endelindudest meie pärandkultuuris.

Linnuhuviliste lugude rubriigis räägib linnuvaatlemisest ja oma kogemustest ornitoloogiaühingu endine juhataja Margus Ots.

Noortenurgas tutvustab Airiin Ling oma uurimistööd toidulaudade mõjust talvisele lindude arvukusele.

Lisaks saab lugeda Jaanus Eltsi ja Riho Marja lugu Tootsist, kes on maailma esimene GPS-GSM-saatjaga rukkirääk.

Loe Tiirutajat: LINK

Lisatoitmise tõttu minetavad veelinnud loomuomase rändesoovi ning võivad pakase saabudes hukkuda. Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde ei tohiks inimene toita.

Sügisel rändavad veelinnud lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Veelindude toitmine hilissügisel ja talvel annab neile aga vale signaali talviste toiduolude kohta ja võib ahvatleda loomuomasest rändest loobuma. Inimese heausklik ja enesekeskne sekkumine võib saada lindudele saatuslikuks – kui rändlinnud rännakut ette ei võta, siis ilmade külmenedes satuvad nad raskustesse ja võivad ka hukkuda.

Õiepapagoi geeniuuringud viitavad, et linde on järel vähem kui 300 isendit

Liigi asurkonna suuruse teadmine on oluline mitmel põhjusel – see võimaldab vältida majanduslikku kahju, määrata küttimispiire, aga ka planeerida looduskaitselisi samme. Arvukuse määramiseks on lihtsaim viis loendus, mille alusel antakse hinnang asurkonna suurusele. Harva õnnestub kõik isendid üle lugeda, kuid väga haruldaste ja ohustatud liikide puhul on see siiski teoreetiliselt võimalik.

Osa keelemeestest arvab, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga on neidki uurijaid, kelle arvamuse kohaselt võib olla tegu meie omakeelse põlise sõnaga.

Jõulud algavad talvise pööripäevaga ja lõpevad mõni päev peale uut „ajastaega“, mis on maakeelne mõiste ning tähistab aastaringi. Väljendades maailmatunnetust ja teadlikkust aja ning elu ringkäigust laiemalt - maa ja ilma terviklikkusest.

Rahvakalendri ametlik uusaasta on seega nihkunud ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult peaks algama uus aasta esimesest päevast, mis on pikem, kui eelmine.