Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

5. osa

Teated ilmarindelt on ühesed – ilm jaheneb. Vastuoluline on aga meie metskurvitsate reageerimine jahenemisele. Nimelt otsustas NAOS, üks kuuest seni veel Eestis ringi tuuseldanud metskurvitsast, 8. novembri öösel rännet alustada ning esimene peatuseta 770 kilomeetrine „hüpe” kandis ta Põhja-Poolasse. Edasine teekond viis selle linnu hoopiski lõunasse! Just praegu puhkab aga Aadria mere suunas rännanud NAOS rändeväsimust Lääne-Ungaris (vt rändekaart nr 4).

Rändekaart nr 4. / allikas: Club National des Becassiers

Fotod Arne Ader

Rasvatihane pesa juures ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane         Parus major

Rasvatihased oskavad inimestega hästi läbi saada - koputavad aknaraamidele andes justkui märku, et juba võiks sulissõpradele lisatoitu pakkuda (tegelikult otsitakse aknapragude vahele talvituma pugenud putukaid).

Tänavusuviste noorlindude enamus on sügise jooksul lõuna poole rännanud ja seda peamiselt Kesk-Euroopa suunas. Meie tihaste talvine arvukus suureneb rändurite võrra idast ja põhjast.

EOÜ – kuldnoka aasta teadusuudis

Foto Arne Ader

Oravapesa ( www.loodusemees.ee )

Pesakastid on sobilikud ka imetajate pesitsustingimuste parandamiseks. Näiteks orav (Sciurus vulgaris) võib ehitada oksaharude vahele keraja pesa või teha pesa puuõõnde, kuid piisavalt suuri kuiva õõnsusega puid võib siiski nappida. Sel puhul võib oravale abiks olla pesakast.

Pildistas Ahto Täpsi

Ingli- või haldjajuuksed 

Hilissügisene ilming looduses ja inglijuukseid võime kohata ainult põhja laiuskraadidel või mägistes piirkondades

Millised peaksid olema tingimused lehtpuu- ja segametsades, kus nähtust viimastel päevadel lagupuidul kohatud on?

Kõrge õhuniiskus ja tuulevaikne ilm, kui õhusoe langeb järsku kergetesse miinuskraadidesse. Sobivaid päevi võib olla kuni lumekatteni ja ilmingut võime märgata ka varakevadel.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Saialill veel õitses

Ilmastik oli nädala kestel väga muutlik. Keskmine õhutemperatuur kõikus -1…7 kraadini, kusjuures pikaajaline keskmine on samal perioodil 1…2 kraadi.

Esmaspäeva varahommikul sadas lund ja maa oli lumega kaetud. Selleks ajaks, kui valgeks läks, sadas juba vihma ja lund oli näha rohumaadel ainult üksikute laikudena samblasemates kohtades. Õhtul algas uuesti jahenemine.

Kapsas hallasel hommikul