Eesti Maaülkool annab teada

Foto Arne Ader

Künnivares haljasalal ( www.loodusemees.ee )

Aasta mullaks 2022 valiti Eesti Mullateaduse Seltsi poolt tehismuld , tunnuslausega "masinaga muudetud maa.

Tehismullad on väga tugeva inimmõjuga mullad, kus loodusliku mulla ülemine osa on osaliselt hävitatud või eemaldatud, segatud alusmullaga, maetud puistanguga või koosneb looduslikust või looduses mitteesinevast puistangumaterjalist.

Tehislikkus tähendab inimtegevuse tugevat ümberkujundavat mõju mulla väljanägemisele ja arengule. Mullateke, mis on lahutamatult seotud taimedega ja muu elustikuga, on ka neil aladel looduslik protsess.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreeriva materjal veebikaamerastest

Metsnugis

Rekord nr. 384        Küttimisrekordid - metsnugis

Metsnugis        Martes martes

Kõige rohkem metsnugiseid kütiti 2013. aastal, kokku 3830 isendit.

Näiteks: 2003. aastal kütiti 2201 metsnugist.

              1993. aastal loendati neid 6100 ja kütiti 1250.

              1964. aastal loendati 3949 isendit ja kütiti 1043.

              1962. aastal loendati 3600 ja kütiti 552.

Ülevaate koostas Laine Keppart

Foto: Riigi Ilmateenistus

Jõgeval asutati Sordikasvanduse juurde Mihkel Pilli käskkirjaga ilmajaam 1922. aastal 11. jaanuaril. Meteoroloogilised vaatlused algasid 15. jaanuarist. Esimene vaatlusväljak asus Jõgeva alevikus Pedja jõe saarel pargi läheduses. Peagi viidi vaatlused üle avatumasse kohta põllu äärde jõe idakaldal. Päikesepaistet registreeriti laboratooriumi katusel. Esialgu toimusid vaatlused kolm korda päevas – kell 7, 13, 21. Öine vaatlusaeg (kell 1) lisandus alles 1950. aastal.

Foto Arne Ader

Linnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa ( www.loodusemees.ee )

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus toimub 2022. aastal juba 56. korda.

Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist. Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Projektis osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning lugeda kokku seal kohatud vee- ja rannikulinnud.

Eesti Lepidopteroloogide Selts, www. https://lepidoptera.ee/

Foto Arne Ader

Vareskaera-aasasilmik ( www.loodusemees.ee )

Vareskaera-aasasilmik      Coenonympha hero

Vareskaera-aasasilmik on kõikjal euroopas kus ta veel esineb kaitsealune liik.

Vareskaera-aasasilmik kuulub nn. tumedamate tiibadega liikide hulka ehk tema tiibade ülakülg on tumepruun. Tagatiibade servaalal kumavad kergelt läbi tiiva alaküljel olevad silmlaigud. Tiibade siruulatus umbes kolm sentimeetrit.