Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Fotod Arne Ader

Jäljerida LK-team

Tuhkur  ( www.loodusemees.ee )

Metstuhkur ehk tuhkur          Mustela putorius

Ei ole meie tänase loo kirju näoga väikekiskjast kärplasele antud talvist varjekasukat. Seljal koheva, mustjas või tumepruuni pealiskarvaga, mille alt paistab heledam kollakas aluskarv, aga kõhupool on isegi seljast tumedam.

Nägu valge karvkattega ninamikul ja silmadest kõrgemal ning valkjad on ka kõrvade otsad. Saba üleni mustjas ja kuni viieteist sentimeetrine.

Tutvustavad Kai Vellak ja Nele Ingerpuu

Fotod Arne Ader ja Kai Vellak

Sulgjas õhik ( www.loodusemees.ee )

Sulgjas õhik      Neckera pennata 

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreeriva materjal veebikaamerast, LK-teamilt ja Peep Käsprelt

Kährikupaar metssigade toitmisplatsil

Rekord nr. 381        Küttimisrekordid – kährikkoer

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides  

Kõige rohkem kährikuid kütiti 2012. aastal 13111 isendit.

Näiteks: 1986. aastal loendati kährikuid 8681 ja kütiti 5000 isendit.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uusimast numbrist saab lugeda lage- ja harvendusraiete mõjust haudelinnustikule, must-toonekure käekäigust viimasel 30 aastal ning must-harksabast.

Asko Lõhmus kirjutab lage- ja harvendusraiete esmasest mõjust haudelinnustikule. Metsaraie mõju lindude arvukusele hinnatakse enamasti kaudsete meetoditega, näiteks võrreldes eri viisil majandatud aladel inventeeritud linnustikku. Uuringus kasutati täpsema hinnangu saamiseks samade alade raie-eelse ja –järgse linnustiku korduvkaardistamist nii raiealadel kui ka ümbritseval metsamaastikul.

Must-toonekure arvukusest, sigimisedukusest ja ellujäämusest Eestis aastatel 1991–2020 kirjutavad Ülo Väli, Rein Nellis, Katrin Kaldma, Olavi Vainu ja Urmas Sellis.