Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

9. osa

Kui te veel mäletate, siis neppide rändeloo 8. osa lõpetasime lubadusega jälgida vana isase metskurvitsa koodnimega REGULUS põgenemist arktilise õhu kiire sissetungi eest Skandinaaviasse.

Nii nagu teada, oli REGULUS meie metskurvitsatest viimane, kes talvekülma trotsides veel ka detsembri algul enda kodupaiga metsades aega veetis. Ometi ei pidanud ka tema vastu ning kui öised temperatuurid langesid juba -10 kraadini, võttis ka REGULUS ette retke talvitusalade suunas.

Saarekeelsete küsimustega intervjuu:

Johannes Kõdar pärandniitude hooldamisest Vilsandi rahvuspargis

Mahe Metsalu intervjuu Johannes Kõdariga, Keskkonnaameti maahoolduse büroo spetsialistiga.

Pärandkooslusi hooldatakse põhiliselt karjatamisega. Pildistas Maris Sepp

Viimasel ajal on siin-seal räägitud pärandkooslustest. Ons neid pailu Vilsandi rahvuspargis?

Pärandkooslusi on rahvuspargis 2385 hektaril: rannaniite on veidi üle kolmandiku, loopealseid on ka kolmandik, vähem on aga kuivasid lubjarikkaid aruniite ja kadastikke. Kõik pärandniidud on sõrmeotsaga esindatud.

Miks peab sääl kogu see aeg rügama?

Video LK-team

Foto Arne Ader

Kaljukotkas Alutagusel

Kaljukotkas        Aquila chrysaetos

Kaljukotkaste vanalinnud on ühtlaselt tumepruunid, kuldkollase peaga. Lennupildis liueldes hoiavad kotkad tiibu V-kujuliselt. Noorlinnud paistavad ka eemalt vaadates heledama sulestikuga ja tunnuslike suurte valgete laikudega tiibadel ja sabatüvikul.

Video LK-team

Allikalõik, kus vesipapp suples

Vesipapp       Cinclus cinclus

Kui suvisel ajal võisime kohata vaid mõnda üksikut meil pesitsevat vesipapi paari, siis talveks on saabunud rändurid põhjapoolsematelt aladelt ja neid võib meile talvituma jääda kuni pool tuhat isendit.