Pildistas Peep Käspre

Vöötkakk on pildistatud Lääne-Virumaal

Vöötkakk        Surnia ulula

Taigavööndite elanikena on vöötkakud Eestis juhuslikud pesitsejad, harvad läbirändajad ja talvitujad, keda võime kõige suurema tõenäosusega kohata septembrist märtsini. Vaatluste arvukus on aastati ikka väga erinev.

Kirjutas Kaja Lotman

Fotod Matsalu rahvuspargi arhiiv

Looduskaitse tegevus Eestis on üle 111 aasta vana. Aja jooksul on kujunenud mitmed piirkondlikud traditsioonid meenutamaks silmapaistvaid looduskaitsjaid. Matsalus on just hingedepäev see aeg, mil viiakse kaitsealaga seotud looduskaitsetegelaste haudadele mälestusküünlad. Traditsiooni on juurutanud endine Matsalu direktor Taivo Kastepõld. Nüüd puhkab temagi Lihula kalmistul.

Taivo Kastepõld

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Vana saar. Valgjärve hiis ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 356    Kõrgeim harilik saar

Harilik saar         Fraxinus excelsior

Meie harilik saar võib heades kasvukohtades kasvada kuni 30 meetri kõrguseks.

Rekordpuudeks olid 31,5 meetri kõrgune harilik saar, mis kasvas Pärnumaal Audru pargis, mille mõõtis T  Aja 2000. aastal.

Teisel kohal oleva puu kõrguseks mõõdeti 29,8 meetrit, mis kasvab Ida-Virumaal Mäetagusel.

Fotod Arne Ader

Hangelind ( www.loodusemees.ee )

Hangelind       Plectrophenax nivalis

Oktoobrikuu keskpaigast saadik on läbirändavaid hangelindude salkasid juba kohatud ja novembris ränne kestab. Talvisel ajal kohtame neid harva.

Silma hakkavad toimetavad hangelindude salgad rannikul, aga on hoopis vähemmärgatavad on taimestiku vahel seemneid või teri otsides.

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

Pildistas Maxime Passerault

Kaks aastat tagasi, 2019. aasta novembris hakkas Linnuvaatleja veebilehel ilmuma ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari Eesti metskurvitsate rändest talvitusaladele. Seekordne lugudesari jätkab saatjatega märgistatud metskurvitsate jälgimise kajastamist. Vahvat lugemist!

Proloog