Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Rukkirääk        Crex crex

Rukkirääkude arvukus on oluliselt vähenenud nii Eestis, kui Euroopas ja „rääkuvaid“ isaslinde pole meil enam loendatud viite tuhandet. Põhjuseid on palju, hoolimata sellest, et osa linde pesitsevad kaks korda suve jooksul ja pesakonnad on suured.

Video Karl Adami

Väike-kärbsenäpp varem väiketikk       Ficedula parva

Väike-kärbsenäpid on metsalinnud jäädes truuks oma pesitsuspaikadele, milleks sobivad vanemad varjulised kuusikud või kuuse segametsad, kus leiduv nii surnud puid, kui tuulemurdu.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Allirahu, foto: mapio.net

Rekord nr. 318      Suurim hallhüljeste lesila

Suurimaks hallhüljeste lesilaks Väinameres peetakse Allirahu saarterühma.  Allirahu asub Saaremaal, Vätta poolsaarest kagus, pindalaga 2,7 hektarit. Seal on loendatud kuni kaks tuhat hallhüljest.

2005. aastast on Allirahu looduskaitseala. 

Hallhülged lesilas. Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Rekord nr. 319      Suurim merelise eluviisiga imetaja

Eestimaa Looduse Fond kutsub osalema

Foto Arne Ader

Heina niitmine Ruusmäe külas. Haanja ( www.loodusemees.ee )

Sel pühapäeval, 11. juulil kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) kõiki loodus- ja pärimushuvilisi meeleolukale kogupere päevale Tartus Eesti Rahva Muuseumi välialal Raadil.

Päeva jooksul saab võtta mõõtu vikatiga niitmises, õppida niitmisvõtteid ja vikatite hooldamist, aga ka tutvuda erinevate ja eriliste vikatitega. 

Lapsi ootab seiklema muinasjuturada ning õpitakse meisterdama taimepunutisi. 

Niitmisvõistlusel ja pärimuspäeval osalemine on tasuta. Täpsem info ja registreerumine niitmisvõistlusele: elfond.ee/tuleniitma

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Kell on viis ja kotkapoegal aeg ärgata

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Täna said kaks vanemat kotkapoega pooleteise kuu vanusteks, viimane koorus kaks päeva hiljem Tartumaa pesas (Kalakotkakaamera2).

Noored kotkad arenevad kiiresti. Emaslind Iiris toidab poegi, aga noored linnud saavad kalaga juba ise hakkama, aga asi tahab veel harjutamist. Toidutarve pesas kasvab päev päevalt ja emaslinnu poolne toitmine vajalik sest vastasel korral poleks toitmine poegade vahel tasakaalus.