Lohusalu loodusselts, www.lohusaluloodus.ee

Arvo Veskimets

Lohusalu Poolsaare Loodusselts tunnustas merendushuvilist, endist Veeteede Ameti peadirektori asetäitjat Arvo Veskimetsa, kes selle aasta algul märkas ja teavitas ametkondi ning üldsust ohtlike naftasaaduste ümberlaadimisest tankerilt tankerile, mida teostati Euroopa looduskaitsealade võrgustikku kuuluva Natura 2000 Pakri linnualal.

Selle aasta algul tangiti Pakri linnukaitsealal  54 937 tonni (mts) äärmiselt mürgist ja keskkonnaohtlikku toorbensiinitoorbensiini. Lisaks veel 32 341 tonni väga plahvatusohtlikku ja merekeskkonnale mürgist gaasi kondensaati. Veskimetsa hinnangul oli nii ümberlaadimiste kui suurte tankerite logistiliste manöövrite tõttu Eesti rannaala äärmiselt suure keskkonnaohu all. 

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Hiireviu ( www.loodusemees.ee )

Hiireviu       Buteo buteo

Kõige kohatavam röövlind sest varitseb närilisi maanteede veertes nii silo-, kui õlepallidel või jälgib toimuvat täiesti avalikult posti otsas istudes. Saaki jahitakse viljapõldudel, heinamaadel,  metsaraiesmikel või ka -sihtidel: närilistest uru-, kari- ja leethiiri, mutte ning mügrisid, aga samuti värvulisi.

Praegusel ajal on hiireviude pesa ümbruses kuulda nõudlikult vanalindudelt toitu manguvate viupoegade kõva kisa.

Soomaa rahvas ootab huvilisi kohvikute päevale  

Pühapäeval, 4. juulil avavad viis Soomaa kodu ja kogukonda külalistele oma väravad, et pakkuda kohalikke maitseid, tutvustada kultuuripärandit ning piirkonna elulaadi.

Vaata kohvikute asukohti kaardilt. Kohvikutes saab arveldada vaid sularahas.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Roomav öövilge ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 315      Orhideede seas hiliseim õitseja

Roomav öövilge        Goodyera repens

Hiliseim õitseja orhideede seas peaks olema roomav öövilge.

Foto TÜ Mereinstituut

Sinivetikad ehk tsüanobakterid on märgatavad meie veekogude kaldaaladel, mis värvunud kollakaks-roheliseks palja silmaga nähtavate “helvestega”. Kohati võib olla kaldaäär kaetud tiheda, rohelise või sinakasrohelise massiga ja sellistel kohtadel võime tunda kopitanud lõhna.

Merevee soojus ületab paarikümmet soojakraadi ja tuulevaiksete ilmadega võib ka avamerel täheldada suuri sinivetikate kogumeid.

Kuidas käituda ja mida soovitatakse teha?: LINK