Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kõrge kukekannus

Kuumad ilmad jätkusid.

Kõige jahedamal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,1 kraadini ja kõige kuumemal 28,2 kraadini. Kõrgeim termomeetrinäit ületas nädala jooksul 27 kraadi piiri kolmel päeval.

Ümaralehine huulhein turbamättal ja valge nokkhein

4. juulil sai 20-aastaseks tuntud Eesti loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja MTÜ Loodusajakiri. MTÜ lõid 2001. aastal keskkonnaministeerium, keskkonnainvesteeringute keskus ja keskkonnauuringute keskus selleks, et tagada pika ajalooga ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets väljaandmise stabiilsus. Kohe pärast asutamist anti MTÜ Eesti keskkonna- ja teadusorganisatsioonide juhtimise alla, nagu Eesti looduskaitse selts, Eesti looduseuurijate selts, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti teaduste akadeemia jt. Praegu kuulub MTÜ Loodusajakiri liikmeskonda kümme organisatsiooni.

Pildistas LK team

Tegevusjäljed

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Suvine aeg on karudel muredevaba. Viimased „pulmalised“ on oma toimetamised toimetanud juunikuu keskpaiku ja ei ole enam kuulda karudest tervisespordi radadel. Loomad tegutsevad vaikselt ja varjatult. Ainsat vaenlast inimest püütakse vältida ja põgenetakse enne, kui meie looma suurt looma võime märgata, aga tähelepanelik leiab vahel metsast karu tegutsemise jälgi.

Veebikaamera kuvatõmmis Solo, LK foorumist

Äsja söönud must-toonekure neli poega ja Isaslind Jan

Must-toonekurg         Ciconia nigra 

Suvesüdame ööd on lühikesed ja põud kestab. Vanalinnud toovad pesasse samblaga vett, et põuakuumust leevendada.

Pojad kasvavad, seisavad omil jalul ja on kenasti toidetud. Vanalinnud jätavad neid juba alates eelmisest nädalast pesale lühemaks ajaks üksinda.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Rootsiitsitaja ( www.loodusemees.ee )

Rootsiitsitaja        Emberiza schoeniclus

Rootsiitsitajaid me ei kohta linnades, aedades või kuivades metsades ja nõmmedel. Nende elupaikadeks on roostikud, niisked hooldamata põõsastega niidud ja üleujutatavad jõeluhad (veematkajatele on rootsiitsitajad kindlasti tuttavad). Pesitsejaid võis olla rohkem, kui viiskümmend tuhat paari ja tänaseks on pesakonna noorlinnud juba iseseisvunud.