Räästapääsuke Delichon urbica
Suitsupääsukestest veidi pisemate räästapääsukeste saba paistab lühemana ja on vähem harkis – huvitav, et sageli ei suudeta neid omavahel eristada.
Sinimusta ja läikiva sulestikuga räästapääsukeste alapool paistab ühtlaselt valge ehk kurgualusest kuni sabani nagu ka varvasteni sulised jalad. Lennupildis ja maapinnal toimetades hakkab silma räästapääsukeste valge sabapealne.
TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed
Pildistas Maarika Männil
Pahklesta tegutsemisjäljed muulukal
Loodusvaatluste maratonil tehti üle 7500 loodusvaatluse ja leiti uus liik Eestis
Loodusfestivali programmi kuulunud loodusvaatluste maratonil tehti 12.–13. juunil 24 tunni jooksul üle 7500 loodusvaatluse, vaadeldi üle 2000 liigi ning leiti Eestis uus liik. See on neljandat korda toimunud harrastusteaduse sündmuse vaatluste rekord.
Illustreeriv materjal Sappheira, LK foorumist
Kalakotkas Pandion haliaetus
Kalakotkaste Tartumaa pesas (Kalakotkakaamera2), kus kolm poega, on tülitsemine üpris igapäevaseks toiminguks. Huvitav miks?
Kotkapojad rõngastatakse õige pea ja neilt võetakse ka mõned suled, et määrata noorlindude sugu. Laboratooriumis läheb muidugi aega, aga äkki saame mingi lõngaotsa, mida kerima hakata?
Liivatüll Charadrius hiaticula
Meil pesitsevad nii liivatüll, kui väiketüll. Nad on sulestikku vaadates väga sarnased, kuid eluviisilt erinevad: liivatüllid on levinud rannikul, väiketüllid peamiselt sisemaa liiva- või kruusakarjäärides ja nende nokk on must ning silma ümbritseb kollane silmarõngas (võrde fotodel loo lõpus). Mõlemaid pesitseb Eestis umbes tuhatkond paari või veidi rohkem.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.