Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Kell on viis ja kotkapoegal aeg ärgata

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Täna said kaks vanemat kotkapoega pooleteise kuu vanusteks, viimane koorus kaks päeva hiljem Tartumaa pesas (Kalakotkakaamera2).

Keskkonnaamet kutsub osalema

Pildistas Margit Turb

Karula maastik koos mudakonna lompi puhastavate Karula noorte looduskaitsjate ja „Navitrolla pilvedega“

10. juulil, laupäeval on Karula rahvuspargis avatud talu- ja metsaateljeed, toimuvad paigamaagilised retked, räägitakse lugusid ja kõneldakse tähtsat juttu tähendustest.

Alustame juba hommikul kell 9 Ähijärvelt, et minna koos loodusfotograaf Janek Joabiga tema metsaateljeesse. Janek Joabi võib pidada Karula looduse ja maastiku ihufotograafiks. Janek teab tema tujusid ja peidetud kumerusi ning millise valguse käes Karula olemus kõige paremini välja tuleb.

 Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Üksinda kodus

Jaanipäeval koorunud kotkapoeg saab täna kahenädalaseks ehk on põua ajal kasvanud.

Pesale toob toidu isaslind milleks kõikvõimalikud närilised, vahel kahepaiksed ja harva linnud. Emaslind Tiiu toimetab, toidab ja kotkapoeg pesal kasvab. Pesalt lahkub emaslind siiani vaid loetud minutiteks.

Noore kotka lennuvõimestumist võiksime oodata augustis, aga suurte lindude arengut saame jälgida arvatavalt üle kuu aja.

Heida pilk ka LK foorumi pesaelu päevikule: LINK

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Tutt-tihane        Parus cristatus

Tutt-tihastest paigalinde tunneme ja teame talviselt toidulaualt, aga tegu on männimetsade liigiga, keda me isegi suvises metsas harva märkame. Pesitsejaid võiks olla ümmarguselt sada tuhat paari, aga viimase kümnekonna aastaga on arvukus vähenenud. Meie saartel tutt-tihased ei pesitse, kui mõned juhupesitsemised  Saaremaal välja arvata.

Foto Arne Ader

Tähnikvesilik ( www.loodusemees.ee )

Tähnikvesilik     Triturus vulgaris  

Kõikjal Eestis on tähnikvesilikud täiesti tavalised vastupidiselt harivesilikele, kes on veidi suuremad, aga elutsedes vaid Pandivere kõrgustikul, Järvamaa karstialadel, Kagu- ja Lõuna-Eestis, aga mõlemad sabakonnalised kuuluvad looduskaitse alla. Inimesed kutsuvad neid veel triitoniteks ja keeleliselt ei ole see vale.