Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Emaslind Iirise tähelepaneliku pilgu all

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Päikeseloojangu aegu, kell 22.15 tegeles esimene kotkapoeg koorumisega – tore vaatepilt Kalakotkakaamera2 pesas.

Tegelikult ootasime koorumist homme, ülehomme. Tuletame meelde, et emaslind Iiris munes 15. aprillil, 18. aprillil ja 21. aprillil ja haudeajaks rehkendatakse umbes 35 päeva.

Eestimaa Looduse Fond

Pärandkoosluste Kaitse Ühing

Keskkonnaõiguse Keskus

Eesti Roheline Liikumine

Eesti Ornitoloogiaühing

Balti Keskkonnafoorum

Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”

MTÜ Läänerannik

Nõmme Tee Selts

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Foto Arne Ader

Tammed põllul. Salevere, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kiri Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonidele nendib, et Riigikogus parasjagu menetletav väärtusliku põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse eesmärkidega. Kirjas tehakse ettepanek eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda oluliselt täiendada. EKO kirjaga Riigikogu komisjonidele saab tutvuda EKO kodulehel.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed

Foto Urmas Tartes

Metsakuklased toidavad üksteist ( www.loodusemees.ee )

Euroopa Liidu rahastatud algatus ‘Taksonoomide punane nimekiri’ käivitas oma registreerimisportaali ja kutsub üles professionaale ning harrastusteadlasi end registreeruma valdkonna eksperdiks. Eesmärk on luua Euroopa taksonoomiaekspertide andmebaas rõhuasetusega putukatundjatele. 

Registreeritud andmete analüüs punase nimestiku liikide ohustatuse hindamise metoodikaga selgitab olemasolevate teadmiste suundumusi. See omakorda võimaldab teavitada poliitikakujundajaid hetkeseisust ning hinnata, kuidas tagada taksonoomia tulevik kui alus bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks Euroopas ja mujalgi. 

Video LK team

Foto Arne Ader

Valgejänese toimetamised neljapäeval

Valgejänes       Lepus timidus

Võrdluseks halljänestele arutleme veidi väiksemate valgejäneste teemal, keda lagedatel kultuurmaastikel ei kohta.

Valgejäneste elupaigaks sobivad metsad, eelistatult kuuse alusmetsaga segametsad, aga ka soo- ning rabaservade metsad. Saartel ja Lääne-Eestis kadastikud.

Illustreeriv materjal LK team

Halljänes      Lepus europaeus

Halljänesed kannavad suvekasukat aprillikuu teisest poolest, aga kasukavärvid on üpris erinevad  ehk tegelikult võiks öelda, et iga loom näeb veidi omamoodi välja. Kehapikkust täiskasvanud loomadel üle poole meetri, suurtel isasloomadel isegi kuni paarkümmend sentimeetrit rohkem, saba sellest umbes kümne sentimeetrine ja halljäneste keskmine kaal kõigub mõlemal pool viit kilo.