Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Tammispea rändrahn, vaade kirdest Aegviidu Metsamajandi järelvalvepiirkonna looduskaitseobjektid. Eesti Metsakorrladuskeskus. 1982

Rekord nr. 240       Kõrgeim rändrahn

Tammispea kivi on rändrahn Kuusalu vallas Tammispea külas. Rabakivist rändrahn on lagunenud mitmeks osaks. Suurima rahnu pikkus on 11 m, laius 5,4 m ning kõrgus 7,7 m. Kivi ümbermõõt on 27,7 m. Tegemist on Mandri-Eesti kõrgeima rändrahnuga.

Loe lisaks Eesti rändrahnudest: http://vana.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel852_848.html

Riigi Ilmateenistuse ülevaade

Pildistas Vello Keppart

Olid valged jõulud

Riigi Ilmateenistusa andmetel oli Eesti keskmine õhutemperatuur 2020. detsembris +0,6 °C, mis on 2,6 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine -2,0 °C). Jõululaupäeval oli siiski lumi maas.

Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 7,5 °C (18.-19. detsember, Vilsandi) ja miinimumiks -9,6 °C (11. detsember, Narva).  Eesti keskmine sajuhulk oli 39 mm, mis on 73% normist (paljuaastane keskmine 53 mm).

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 12 mm (18. detsember, Ristna rannikujaam). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 18 tundi, mis on 87% normist (paljuaastane keskmine 21 tundi). Päikesepaiste vähenemist peetakse kliimamuutusega kaasnevaks asjaoluks.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda annab teada

Fotod EE ja VikipeediA

Atlandi tuura mulaaž Muhu Põhikoolis

Keskkonnateoks valiti ohustatud kalaliikide müügist loobumine, kirve sai loodust kahjustav kuivendamine

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2020. aasta keskkonnateoks Rimi kaupluseketi otsuse lõpetada kõigi ohustatud kalaliikide ja neist valmistatud toodete müük. Keskkonnakirve sai Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) Prählamäe kuivendustööde eest Hiiumaal, mis on keskkonda kahjustava kuivendustegevuse ilmekas näide.

Eesti Lepidopteroloogide Selts annab teada

Fotod VikipeediA ja Urmas Tartes

Päevakoer

Harilik päevakoer        Arctia caja

Kuigi harilik päevakoer on Eestis tavaline liblikas on tegemist siiski väga ilusa ja tähelepanuväärse tegelasega, kellega kohtumine teeb päeva alati ilusamaks.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Helepruuni alapoolega emane leevike jääb sageli looduses tähelepanuta

Leevike        Pyrrhula pyrrhula

Leevikest peavad paljud vaid talikülaliseks, sest neid linde märgatakse enamasti just talvel lindude toidumajade juures. Tegelikult on leevike Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades aasta ringi tavaline ning üldlevinud pesitseja, kellest osa tuleb talveks hõlpsamalt kättesaadava toiduga asulatesse.