Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Olge üksteise vastu kenad, sõbralikud ja muidugi võimalikult terved.

Teie Looduskalender

Tekst Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Ilutulestik vana-aasta õhtul. Otepää ( www.loodusemees.ee )

Iga kord uue aasta saabudes muutub päevakajaliseks ilutulestiku mõju elusloodusele ja keskkonnale. Lisaks ilutulestiku kasutamisest õhku paiskuvatele ja seejärel tagasi maapinnale laskuvatele inimestele ohtlikele keemilistele ühenditele võib pürotehnika kasutamine tuua kaasa näiteks asulates elavatel lindudel nii arvukuse vähenemise kui ka ettearvamatu käitumise.

Kuna enamik lindudest öösiti magavad, sunnib pürotehnikast tekkiv müra neid ärkama ning ohutut paika otsima, sealjuures tuleb neil ilutulestikust hoidumiseks lennata kõrgele. See aga kulutab palju energiat.

Elusloodusele – nii koduloomadele kui ka lindudele – on abiks inimeste hea tahe ehk ilutulestiku laskmisest hoidumine.

Illustreeriv materjal Kalle Pihelgas

Leidsin metsast ilvese poolt tapetud ja peidetud ehk puulehtede, sambla ja lumeriismete alt metskitse. Panin sinna rajakaamera. Ilves tuli ise alles kaheksandal päeval tagasi

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Pasknäär ja hallpea-rähn

Hallpea-rähn       Picus canus   

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.