Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Õiepapagoi geeniuuringud viitavad, et linde on järel vähem kui 300 isendit

Liigi asurkonna suuruse teadmine on oluline mitmel põhjusel – see võimaldab vältida majanduslikku kahju, määrata küttimispiire, aga ka planeerida looduskaitselisi samme. Arvukuse määramiseks on lihtsaim viis loendus, mille alusel antakse hinnang asurkonna suurusele. Harva õnnestub kõik isendid üle lugeda, kuid väga haruldaste ja ohustatud liikide puhul on see siiski teoreetiliselt võimalik.

Tekst www.maavald.ee

Foto Arne Ader

Reheahi. Sepp Mart Salumaa ( www.loodusemees.ee )

Osa keelemeestest arvab, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga on neidki uurijaid, kelle arvamuse kohaselt võib olla tegu meie omakeelse põlise sõnaga.

Jõulud algavad talvise pööripäevaga ja lõpevad mõni päev peale uut „ajastaega“, mis on maakeelne mõiste ning tähistab aastaringi. Väljendades maailmatunnetust ja teadlikkust aja ning elu ringkäigust laiemalt - maa ja ilma terviklikkusest.

Rahvakalendri ametlik uusaasta on seega nihkunud ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult peaks algama uus aasta esimesest päevast, mis on pikem, kui eelmine.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Ajutiselt valge põllumaastik

Nädal algas talviselt.

Esmaspäeval ja teisipäeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt miinuspoolel ja maa oli lumest valge. Nädala minimaalseks termomeetrinäiduks registreeriti esmaspäeval -3,6 °C.

Kolmapäeva öösel sadas vihma ja hommikuks oli osa maastikku jäänud lumeta, esines jäidet, kruusateed olid libedad. Päeval sadas lund ja lörtsi, maa muutus uuesti valgeks, kuid järgmiseks hommikuks oli lumi kõikjalt kadunud.

Foto Arne Ader

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Lindude toidulaua tagune metsatukk on väike, kruusateeni vast poolsada meetrit. Teisel pool teed laius varemalt kaunis mets, aga sealt on lageraie üle käinud. Tundub, et oraval, keda me varem pole talilinnu kaamera juures näinud on tulnud kolida väikesemasse metsatukka.

Foto Arne Ader

Rasvatihane nokib õuna ( www.loodusemees.ee 

Talv saab astronoomilise alguse kell 12.02. Meie läänepoolsetel suursaartel ja Põhja-Eesti rannikualadel näeme vihmast ning sügismärga aastaaja muutust. Kesk-Eestist lõuna poole võib väheste soojakraadidega lörtsisajust ilma oodata.

Päeva pikkust Põhja-Eestis ainult mõni minut üle kuue tunni, millele lisandub tunnike hämarikuaega nii hommikul, kui õhtul, seega jääb öö pikkuseks pea kuusteist tundi. Lõuna-Eesti päev on pea veerand tunni jagu pikem.  

Väikeseks lohutuseks, et uue aasta esimene päev on juba viie  minuti võrra pikem…