Estwatch ja Eestimaa Looduse FondI uuring

Foto Arne Ader

Tulimäe hiie lahkumine ( www.loodusemees.ee )

Värske uuring toob välja, et Natura 2000 võrgustikku kuuluvates kaitsealustes metsaelupaikades tehakse üha rohkem raieid, millele annavad hoogu juurde kaitse-eeskirjades üha leebemaks muudetud raiepiirangud. Olukorra parandamiseks on tarvis kaardistada kõik veel inventeerimata loodusdirektiivi metsaelupaigad, seada kaitsealadel elupaiku paremini hoidvad raietingimused ja vähendada raiesurvet Eesti metsades, sh kaitsealadel.

Pildistas Kristel Vilbaste

Sinililled Kütiorus

Harilik sinilill         Hepatica nobilis

Esimeste õide puhkenud sinilillede värv on pigem violetne, kui sinine ja esimesi õitsejaid on leitud ka Keila-Joal, mitte ainult Lõuna-Eestis.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Siisikesepaar ( www.loodusemees.ee )

Siisike      Carduelis spinus

Lisaks nendele siisikestele kes meil talve veetsid on juba lisandunud ja lisanduvad aprillikuus rändurid. Linnupaarid leiavad oma pesitsusterritooriumid. Isaslinnud laulavad emaslindudele puuladvas ajades sulgi puhevile ajades ja moodustunud paari emaslind vastab tasase piiksumisega. Selline on siisikeste mäng.

Laul on tempokas, hoogne, väga varieeruv. 

Siisikese laul:

Metsloomaühingu üleskutse, www.metsloom.ee

Foto Arne Ader

115. aastase kuuse känd ( www.loodusemees.ee )

Kallis Eesti rahvas, soovime Teile kõigile südamele panna järgmist:

Kui teil on vaja, tõesti VÄGA vaja, siis on praegu viimane aeg võtta maha puid ja põõsaid.

Linnud on rändelt naasmas ja neil on aeg hakata pesasid punuma, juba praegu koguvad nad pesamaterjali. Samamoodi ehitavad pesasid ka näiteks oravad ja muud tegelased.
Peale järgmist nädalat enam puid puutuda ei tohiks, selleks ajaks on keegi sinna endale uue, turvalise kodu juba valmis saanud ja loodab seal oma lapsed suureks kasvatada.

Samuti tuleks kohe ära koristada oksakuhilad, seda juhul, kui ei olda valmis seda hunnikut sügiseni sama koha peal hoidma. Ka sinna on keegi juba kahe nädala pärast oma pesa teinud!

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Haned ja veised ( www.loodusemees.ee )

Kliima ja maastike muutumine mõjutavad olulised liigi arvukust: arvukus võib kahaneda, nagu on juhtunud paljude põllulindudega, kuid ka suureneda nagu näiteks Põhja-Ameerika ja Euroopa haneliste puhul. Põhja-Ameerika läänepoolset rändeteed kasutavate suur-laukhanede (Anser albifrons frontalis) arvukus on optimaalsest, milleks peetakse 300 000 isendit, märgatavalt suurem. Haned pesitsevad Alaskal ja talvitavad Californias Sacramento oru üleujutatud riisipõldudel, mis on veelinnule soodne paik: veega kanduvad põllule toitained, mis panevad vohama hanele kõrgväärtuslikuks toiduks olevad veetaimed.