Enri Uusna ja Krista Kingumets on Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistid

Pildistas Margit Turb

Tammispea rändrahn Lahemaal

Tõlgendaja, vahendaja, õpetaja, klienditeenindaja, meelelahutaja, korraldaja – need märksõnad ei kõla võõralt vast ühelegi giidile. Ühes võib olla kindel – giidi õlul on mitu rolli. Et selle kandmisel jõud ei raugeks, tuleb enda teadmisi ja oskusi pidevalt täiendada. Kui jätta kõrvale elukestev õpe selle erinevates vormides, on giidi enesearenguks ja tunnustatud giidiks saamiseks olulised kaks võimalust: giidikutse omandamine ja konkreetse piirkonna atesteering.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )
 

Käesoleval nädalavahetusel, 3. ja 4. aprillil innustab ornitoloogiaühing nii lapsi kui täiskasvanuid vaatlema kodu ümbruses tegutsevaid linde.

Lihavõtte linnuvaatuspäevadel saab osaleda iga huviline, kes tunneb ära tavalisemad linnuliigid. Samuti on see hea võimalus tundma õppida uusi liike. Vaatluspäevadel 3. ja 4. aprillil tuleb kirja panna nähtud ja kuuldud liigid, samuti hinnata lindude arvukust. Vaatlusi saab teha enda valitud ajavahemikus oma koduaias või pikemal jalutuskäigul. Avalikus ruumis liikudes tuleb kindlasti kinni pidada 2+2 reeglist ja muudest kehtivatest piirangutest.

Ilmus EOÜ teabeleht Tiirutaja

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja värskest numbrist saab lugeda aasta linnust kuldnokast ja tänavu sajandat aastapäeva tähistava ühingu taassünnist 1990. aastatel.

Aasta linnust kuldnokast kirjutavad nii Margus Ots artiklis "Aasta lind on kevadekuulutaja kuldnokk" kui ka Markko Gerassimov, kes tutvustab noortenurgas oma uurimistööd "Veebikaameraga pesakast kuldnokkade pesitsuse uurimiseks".

Raivo Mänd, kes oli ornitoloogiaühingu juhatuse esimees aastail 1991–1994, meenutab ühingu taassünniga seotud väljakutseid ja olulisemaid seiku.

Rubriigis "Linnuhuviliste lood" saab lugeda intervjuud palju tunnustust pälvinud ornitoloogiaühingu liikme ja Eesti linnunimetuste komisjoni sekretäri Eerik Leibakuga.

Fotod Arne Ader

28. märtsil tähistati rahvakalendri järgi urbepäeva. Pühapäeval lõpeb pikk paastuaeg ülestõusmispühadega ja alati on varakevadiste pühade aegu toodud vaasi pajuurbi.

Kahevärvine paju ( www.loodusemees.ee )

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Tiit Hunt ja Arne Ader 

Emakala

Rekord nr. 276       Ainus poegiv kala

Emakala ehk kiviluts           Zoarces viviparus

Emakala on Eesti vetes ainus elussünnitaja (vivipaarne) ja tema maimud sünnivad ca. 4 cm pikkustena.

Emakaladest veidi rohkem: LINK