Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Suurnokk ( www.loodusemees.ee )
 

Eile selgusid 2020. aasta Eesti teravaima silmaga linnutundjad – neljandat korda toimunud Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõpule jõudnud. Hea meel on tõdeda, et sel aastal oli osalejaid taas eelmistest kordadest rohkem – kui 2017. aastal lõi määramisvõistlusel kaasa 146, 2018. aastal 229 ja 2019. aastal 240 osalejat, siis sel aastal pani oma teadmised proovile 268 linnuhuvilist. Suur aitäh kõikidele osalejatele!

Kõigepealt aga viimasest voorust. Viimases, 10. voorus oli osalejaid kokku 115, sealhulgas algajaid 99 ja edasijõudnuid 16. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 51 ja edasijõudnutest 2 osalejat. Viimase vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

Foto Arne Ader

Rasvatihane ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane       Parus major

Sügispäeval aknalaual koputajaks osutub sagedamini rasvatihaseks. Vaata nutikat tegelast, oskab märku anda, et lindude toidumaja oleks vaja korda seada, kas pekitükk või rasvapall ülesse riputada...

Kuidas tihaste justkui „mõistusepärast“ koputamist seletada või kas peabki?

Üks võimalus on valida seina kaunistama värske "Loodusemehe kalender 2021 / 10234", mis sisadab kaasaegse kõrval ka eestlaste varasemat ajaarvestust. Loodusemehe kalendris on sõbralikult kõrvuti riigipühad ja maarahva pühad ning aasta järjenumbritena on võrdväärsed 2021 ja 10234.

Uudsena sisaldab seekordne Loodusemehe kalender kuuväe märke. Viimased võimaldavad jälgida kuu kõvasid ja pehmeid aegu, millest võib olla kasu näiteks aiapidajatel, õngitsejatel ja loodusvaatlejatel.

Pildiliselt pühendub tänavune Loodusemehe kalender meie kodumaa maastike ilule. Valikus leidub ülesvõtteid Eestimaa viiest erinäolisest maastikupiirkonnast: Lõuna-Eestist, Põhja-Eestist, Ida-Eestist, Lääne-Eestist ja Vahe-Eestist. Enamus pilte on üles võetud meie looduskaitsealadel.

Kasutatud Ilmateenistuse andmeid

Pildistas Vello Keppart

Talirüpsi põld novembri lõpupäevadel „külmapealinnas“ Jõgeval

Ilm oli novembris kõikjal Eestis äärmiselt soe ja seda kuu keskmist õhutemperatuuri arvestades alates 1961. aastast.

Ilmateenistuse andmetel oli novembrikuu keskmine õhutemperatuuriks 5,4 °C (tavaliselt 1,4 °C).

Sõrve ilmajaamas registreeriti 3. novembril uueks soojarekordiks 14,3 °C.

Novembrikuu külmemal päeval langes temperatuuri näit  - 4,7°C, seda 14. novembril Narvas.

Novembri keskmiseks sajuhulgaks kujunes 55 mm, mis moodustab 87 %normist (paljuaastane keskmine 63 mm).

Päikesepaistet oli novembrikuus keskmiselt 33 tundi. Seda oli 102 % normist (paljuaastane keskmine 32 tundi).

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader, www.loodusemees.ee

Merelindude arvukus on vähenemas. Samas on nende arvukuse muutuste teada saamine keeruline, kuna paljud liigid veedavad aega avamerel, kus nende loendamine on keeruline. Kuna kaldalt linde ei näe, tehakse loendusi laeva või lennukiga, kuid üha enam ka digitaalsete kaameratega. Kui laevalt merelinde loendades ei ole kaamerast väga palju abi, siis lennukilt loendades on boonuseks vaatluste hilisem täpsustamine.