Koostab Marek Vahula

Illustratiivsed fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Puna-loigukiilid

Rekord nr. 847         Meie suurimad putukad

Eesti kõige suuremateks putukateks on kiilid ja edestavad sellega nii liblikaid, kui teisi suuremaid putukate rühmi.

Pikalehine huulhein on püüdnud ogasäär-sinitiiva

Rekord nr. 848         Meie putuktoiduline taim

Pildistas LK team

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Mets-kuukressid

Mets-kuukress       Lunaria rediviva

Ida-Eesti pangaalused metsad on kuukressidele väga sobivateks kasvukohtadeks ehk Ontika, Saka ja Toila kant ja Aseri ning Udria maastikukaitsealad. Paeastangu all kasvavad pangaalused metsasiilud, mis on senini metsaraiega rikkumatutena säilinud. Lubjarikas kasvumuld ja piisava niiskuse tagavad paenõlvadelt immitsevad allikad ning loovad taimekasvuks soodsad tingimused.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge ja Biker, LK foorumist

Kuldnokk

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kuldnokki võime talvisel ajal ikka kohata seal, kus linnud kõhu täis saavad ehk asulates ja linnades. Kuldnokkade peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed või vihmaussid. Kuid linnud söövad hea meelega ka taimede pungi, seemneid ja marju. Talvisel ajal näeme kuldnokkasid aeg-ajalt lindude toidumajas, kus nad endid seemnete või rasvapallidega kostitavad.

Kakuvaatlus

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee  

Kakkusid saame vaadelda terve päeva, aga tulemuslikum on kuulamine pimedas.

Lisage oma saadud tulemused kas e-elurikkusesse, või andke teada Arne Laansalule:  arne.laansalu@gmail.com

Palun andke oma tulemused teada ka siis, kui te kedagi ei näe ega kuule.

Kaunist ja elamuste rohket sõbrapäeva!

Palju meil siis tuntumaid ja arvukamaid kakkusid võiks olla?  

Händkakk

Pildistas LK team

Põdra jäljerida

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Kõrvalistemas metsades võime Alutagusel märgata lumel põtrade jäljerida enne kui põdrad puhkama heidavad. Põdrad liiguvad nii üksikult kui ka väiksemates seltsingutes.