13.–16. juunini toimuv loodusfestival laieneb tänavu Tartust Tallinna ja Pärnusse. 70 üritusest koosneva programmi lõpetab loodusvaatluste kahepäevane maraton, mis jõuab ka Eesti väikelinnadesse - loodusfestivalil uuritakse kodukoha elurikkust.

Festival algab kolmapäeva varahommikul linnuvaatlusretkega Tähtveres. Koguperefestival avatakse linnalooduse päevaga Tartu kesklinnas, kus enda tegevusi tutvustavad loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid. Põnevaid tegevusi ja häid nõuandeid leiavad muu hulgas meisterdamishuvilised, hobiaednikud ja toidukunsti austajad.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Teadlik bioloogiline kahjuritõrje on tänapäeval harv nähe, pigem pritsitakse üha kasvava inimkonna tarbimisnõudluse rahuldamiseks põllu- ja aiakultuure kiiretoimeliste tõrjevahenditega. Need ei pruugi loodusliku ökosüsteemi toimimist soodustada, otse vastupidi – harvad ei ole juhud, kui aastakümneid pärast mõne kemikaali kasutusele võtmist ilmnevad negatiivsed tagajärjed; näiteks DDTkasutamine vähendas oluliselt mitme röövlinnu arvukust.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kolmapäevaõhtune  päikeseloojang,  millele  järgnes  külm 

Esmaspäev  tõi  kaasa  ilmamuutuse.  Kui  eelnevatel  päevadel  kippus  kuumus  liiga  tegema,  siis  esmaspäeval  oli  sooja  juba  mõõdukamalt  –  päevane  maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  21  kraadini.  Müristas  ja  sadas  vihma.  Ööpäevaseks  sajusummaks  kogunes  neli  millimeetrit.  Õhtupoole  muutus  ilm  väga  tuuliseks,  mis  kuivatus  kiiresti  niiskemaks  muutunud  mulla.   

Kaks  järgnevat  päeva  tundusid  tugeva  tuule  ja  mõõdukate  temperatuuride  tõttu  lausa  külmadena. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Karikakra-aas. Vidrike, Otepää kõrgustik

Kui tuleks tahtmine praegu maastike maalimisega tegelema hakata, siis kuluks küll erinevatele värvidele kopsakas summa… niivõrd värvikirev on praegu meie Eestimaa.

Kui veel nädal tagasi oli kõige domineerivamaks värviks rohelise kõrval harakputkede ja võilille udupeade valge, siis nüüd on hein kirju mis kirju.

Keraheina peade lillakasmust, tõrvalille lillakaspunane, kesakanni roosa, kelluka lilla, tulika kollane, imika sügavsinine. Kõige selle kohal lendab kirev liblikate ja kiilide vägi.

Et võilillepärja tegemine veel näppudes, siis nüüd võiks ka jaanililledest peakatteid meisterdada – tea, kas aasta valgeimaks ööks väelilli jagubki!