Meelde tuletab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk

Eesti Looduse möödunud aasta fotovõistluse võidutöö vaenukäost. Autoriks Ave Kruusel

Ajakiri Eesti Loodus on kuulutanud välja fotovõistluse, mis sel aastal toimub 25. korda.

Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotokonkursse. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, liigikaitse, aasta orhidee või looduse maastike ja mustrite kategoorias.

Uudsena antakse seekord koostöös keskkonnaameti PuisniiduLIFE-i projektiga välja eriauhind „Pärandit kandvad puisniidud“.

Pildistas LK team

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 Jõhvikad on valmis ja neid on tänavu palju. Karu on jõhvikalt tulnud ja tema hunnik on kirjatud arvukalt seedimata punaste marjadega – hulk toitaineid on lihtsalt raisku läinud.

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Karvasjalg-kakk

Rekord nr. 790     Rände pikkused – karvasjalg-kakk

Karvasjalg-kakk ehk laanekakk          Aegolius funereus

Video salvestas LK team

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Pistesääsk

Eestis elab umbes 32 pistesääsklaste liiki, aga viiest erinevast perekonnast ja ohvri verd vajavad pistesääskede emased isendid pärast paaritumist, sest munade valmimiseks on vajalik valkude olemasolu. Sääsevalmikute elu jääb siiski üürikeseks, sest isased elavad tavapärasemalt umbes nädala jagu ja emased, kui mõne üksiku liigi talvitusperiood välja jätta, paar kuud.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Keelikurohi

Harilik keelikurohi       Carlina vulgaris

Keelikurohud kuuluvad korvõisikulist hulka ja meie looduses kasvab kolm raskelt eristatavat alamliiki. Keelikurohtude seemneid müüvad ka aianduskauplused, aga seda põhjusega.

Looduses eelistab kasvukohal lubjarikkamat pinnast, kasvades loodudel ja hõredamas metsas, kus võib sirguda kuni meetriseks taimeks ning meenutab eemalt vaadates ohakaid.