Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Eilne päev jõhvikal

Jõhvikal käis Kristel vilbaste

Jõhvikaid on nii palju nagu oleks maha kallatud, lagedamal siiski vähem, ilmselt mõjus kuivus

Septembri teine pühapäev on pea alati õige jõhvikakorjamise „aeg“ - marjad ei ole toored.. Nii et jõhvikat on, aga otsige puisrabast, mitte lagedalt.

Selline oli eilne jõhvikasaak

Selline oli eilne jõhvikasaak

 

Eesti Loodusmuuseumi 62. seenenäitus

Eesti Loodusmuuseum kutsub seenenäitusele

12.–22. septembril toimub Eesti Loodusmuuseumi traditsiooniline, arvult juba 62. seenenäitus.

Huvilised on oodatud tutvuma nii söödavate, mittesöödavate kui ka mürgiste seentega. Eesti metsade seeneriik on mitmekesine ja kaunis, seda kõike meie näitusel näeb!

Kõikidele küsimustele aitavad vastused leida meie eksperdid ja konsultandid. Muuseumipoes pakume seeneteemalisi meeneid, ehteid ja kõike, mida seenelkäigul vaja läheb!

Näitus on avatud iga päev kell 10–18. Sissepääs muuseumipileti ja Muuseumikaardiga. 

Sarapuudel nigel saak

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

 

Sarapuud

Sarapuud

 

Harilik sarapuu       Corylus avellana

 

Kui veel suve alguses paistis sarapuudel pähklialgeid, siis pähkliaasta jääb kahjuks päris viletsaks. Rikkalikud pähkliaastad korduvad tavaliselt kolme kuni viie aasta tagant.

Põhja-Eestis sarapuuks ja Lõuna-Eestis pähklipuuks kutsutu võib täiseas kasvada kümnetüvelisena, olles püstine, hästiharunev ja kõrgeks kasvav põõsas. Sarapuud eelistavad lubjarikkaid muldi, kasvades hästi Lääne- ja Põhja-Eestis, aga samuti Lõuna-Eestis ning Pandivere kõrgustiku sega- või lehtmetsa alusrindes.

Noored käod hulguvad enne rännet ringi

Pildistas Olav Parkson

Tänavusuvine noorlind võrkaial

 

Kägu         Cuculus canorus

 

Aasta linnu peidulise eluviisiga kägusid me just sageli ei pruugi tegutsemas märgata, aga noorlindude sügisrände aegu on tavaliselt kohtumised kõige tõenäolisemad. Kägude välimikku ilmestavad pikad ja teravaotsalised tiivad ning samuti pikk ümara otsaga saba. Käo pikivöödiline alapool jätab esimesel pilgul röövlinnu mulje, aga linnu nokk reedab, et tegu ei ole röövlinnuga.

Noorlindude sulestik paistab eemalt hallina, selg veidi pruunikam ja silmaiiris punakaspruun. Kehapikkust kolmkümmend sentimeetrit, tiibade siruulatust kuni kaks kehapikkust ja kaalu saja grammi ringis.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.