Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

1.-2. oktoobri linnuvaatluspäevade lõplikud tulemused

Eesti Ornitoloogiaühingu kokkuvõte

Foto Arne Ader

Viupardid

Viupardid

1.-2. oktoobril toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 2016 lugesid Eesti linnuhuvilised kokku ligi 220 000 lindu 168 liigist.

Nii nagu esialgsete tulemuste põhjal ennustasime, oli kirja pandud lindude arv võrreldes varasemate aastatega alla keskmise. Selle üheks põhjuseks on ilmselt pikalt valitsenud soodne rändeilm, mistõttu paljude liikide massränne toimus septembris ning haned jt alles hakkasid meile jõudma, teisalt ka vaatluspäevade kohati tormine ilm. Siiski toimus ka linnuvaatluspäevadel lindude aktiivne ränne.

Näiteks jätkus Pärnumaal Kablis jm sabatihaste erakordselt arvukas liikumine, Tartumaal Mehikoormas loendati kahe päevaga rändel üle 35000 linnu, sh vähemalt 6500 tihast, Läänemaal Puise ninal loendati 9300 kaelustuvi jm.

Valgepõsk-lagled jäävad meile lume tulekuni

Fotod Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Tahu laht, Noarootsi

Valgepõsk-lagled. Tahu laht, Noarootsi

 

Valgepõsk-lagle          Branta leucopsis

 

Läbirändajate arvukuseks võib sügisel hinnata kuni seitsmekümne tuhande isendi ringis. Peamiselt Venemaa tundrates, Novaja Zemljal ning Teravmägedel pesitsenud linnud. Väike pesitsejate asurkond on tekkinud viimastel kümnenditel Läänemere saartele, aga ka meil pesitses arvatavalt üle sajakonna valgepõsk-lagle paari.

Tõrude ja õunte sügis 2016

Sisu
õunterohkus
Tänavusel õunterohkel aastal jätkub ubinaid metsas ja aias nii lindudele kui loomadele. Magusa mahlase õunaga maiustavad suured ja väikesed suud.
Foto: Tiit Hunt
 

Kaunis ja oodatud sügis on täies hoos. Kestvad põhjakaare tuuled tuletavad meelde, et on aeg valmistuda talveks. 2016.aasta sügise märgusõnadeks sobivad õunad ja tammetõrud. Neid on tõesti palju. Isegi metsas kasvavatel metsistunud õunapuudel murduvad oksad saagi raskuse all. Pidu karudel ja kährikutel. Tegelikult saavad õunarikkusest ühel või teisel moel osa kõik metsaelanikud. Maitse eelistus on sama mis inimestel – mida magusam ja mahlasem, seda parem.

Läbirändajatest ohakalinnud

Foto Arne Ader

Ohakalind

Ohakalind

 

Ohakalind       Carduelis carduelis

 

Läbirändajate suundumine lõunasse lõpeb tavaliselt koos oktoobrikuu lõpuga, aga ilmad ja tuuled mängivad samuti oma osa. „Vapraid“ talvitujaidki jääb meile mõnekümne tuhande ringis olenevalt talve karmusest. Pesitsejaid oli meil suvel hinnanguliselt neli- kuni kuuskümmend tuhat paari.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi väikeste salkadena nii annab neid omavahel kenasti võrrelda.

Sügisesest hundihirmust

Sisu
hunt mägrakaameras
Võsavillem rajakaamera pildil mägralinnaku ees. Tark loom on aparaati märganud. Tundmatute helide ja asjade suhtes on hunt väga ettevaatlik.
 
 

Viljandimaa ajalehest „Sakala” võis mõne aja eest lugeda põnevat lugu sellest, kuidas põtru peibutanud jahimees pettis hundikarja. Sellise küti üle tasub uhkust tunda. Enamus jahimehi nii meisterlikult põdralehma matkida ei suuda.
Uhkust tasub tunda ka selle üle, et meie metsades võib kohata hundikarja. Palju neid riike ikka on, kes sellega hoobelda saavad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.