Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vares hindab ohtu ka põgenedes

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Pildistas Marko Mägi

Mitmed loomad kaitsevad end ründajate suunas ärritavaid aineid paisates või ogade ja okastega. See sunnib kiskjat kergemat saaki otsima, kuid lubab ka end kaitsjal põgeneda ohu eest. Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele – liiga vara pagedes läheb kaotsi aeg, mida saaks kasutada toitumiseks, kaaslase võrgutamiseks, puhkamiseks või territooriumi kaitsmiseks; asjatult pagedes on oht end paljastada kiskjale, kel eelnevalt ründeplaani ei olnud, kuid kes võib soodsat hetke ära kasutada.

Talilinnukaamera - pasknäär

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Otswww.linnuvaatleja.ee

Foto Uku Paal, ww.estbirding.ee

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Tänavu pöörame tähelepanu erodeeritud mullale

Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks erodeeritud muld

Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks erodeeritud muld

Eestis moodustavad erodeeritud mullad ainult 1,2% kogu maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaadel ehk umbes 3,1%

Rohkesti leidub erodeeritud muldasid Lõuna-Eesti kõrgustikel, Kagu-Eesti lavamaal ja vähemal määral Sakala kõrgustiku ümbruses ning Pandivere kõrgustikul.

Aasta liblikas - 2020!

Foto VikipeediA

Teelehe-mosaiikliblikas, foto Le Loup Gris


Teelehe-mosaiikliblikas       Euphydryas aurinia

 

Tänavuse aasta liblikas kuulub koerliblikaliste sugukondaon levikult lokaalne, aga mitte haruldane, kuid vähearvukas. Tasub tähelepanelik olla.

Millal siis valmikuid võib kohata? Talvitutakse röövikuna. Valmikute lennuaeg maikuu lõpupäevadest kuni juunikuu lõpuni. Eestis võib röövikuid leida kindlasti peetrilehelt, aga ka äiatarilt.

Norra jälle hunte kimbutamas

Avapilt
Sisu
Lipuliin. Foto autor: Rovviltets Røst
 
 
Taas kord alustame aastat pettumust valmistavate uudistega Norrast. Vaatamata sealsele väga väikesele hundipopulatsioonile võttis valitsus nõuks huntide arvukust piirata ka nn hunditsioonis, kus elab vaid kolm karja.
 
 

Möödunud aasta 10. detsembri seisuga elutseb Norras 66–73 hunti. Neist siiski vaid 45-47 elavad täielikult Norra riigi piires, ülejäänud huntide territoorium on osaliselt ka Rootsi riigi mail. Norra on otsustanud, et nende hundid tohivad elada vaid nn hunditsoonis (ligi 5% Norra territooriumist), millest väljapoole hunte ei lubata.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.