Foto Arne Ader

Tuttpütt ( www.loodusemees.ee )

Tuttpütt       Podiceps cristatus

Senini suurimaks talviseks arvukuseks talvisel ajal on olnud kuni veerandtuhat isendit, karta on, et tänavuse jaanuarikuise loendusega see number võib suuremaks osutuda.

Veelinnuloendusel pööratakse tähelepanu Eestis kõikidele talvituvatele pütilistele ja rahvusvaheliselt luikedele.

Keda siis võime veel kohata, aga kindlasti tuttpüttidest vähemal määral ehk vaid paarikümne isendi jagu? Väikepütte, hallpõsk-pütte ja sarvikpütte.

Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Foto Arne Ader

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Kanakulli elupaik ( www.loodusemees.ee )

Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.

Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühm kinnitab, et raie tehti riiklikus registris arvel olevas pesapaigas, kus eelmisel aastal õnnestus kanakullil pojad üles kasvatada. Pesapuu küll säilis, aga raietega hävitati pesast 300 meetri raadiuses asuvast vanast metsast üle poole. Suurtest vanametsaaladest sõltuva liigi jaoks tähendab pesapaigas toimuv ulatuslik lageraie elupaiga kahjustamist.

Foto Arne Ader

Kormoranid bretšal. Põõsaspea neem ( www.loodusemees.ee )

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

Jaanuari kuul kestab talviste veelindude loendus. Tänavune tormituultega kalendritalv pakub vaatlejatele kindlasti huvitavaid numbreid. Viimase kümnekonna aasta jooksul on meil loenduste aegu talvitunud kuni tuhatkond kormorani.

Foto: Tarmo Mikussaar

Meie arvukaim kena ja graatsiline sõraline. Aastavahetuse paiku hakkasid kasvama täiskasvanud sokkudel sarved

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Kuidas sokkudel ja kitsedel talvisel ajal vahet teha – väljapaistvaid sarvi ju ei ole ning kaalgi sugupooltel enam vähem sarnane? Kuid ollakse koondunud talvekarjadesse, sellisel karjal puudub juht ja noorloomad käituvad vanaloomi silmas pidades.