Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vee toitainete hulga suurenemine teatud piirini soosib tuttpüti elu

Tuttpütiaasta teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Foto Arne Ader

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Lendu tõusmiseks peab tuttpütt veepinnal pikalt joostes hoogu võtma. See on ka põhjus, miks teda ei kohta väikestel tiikidel ega metsajärvedel.

Kurgja lageraiega kahjustati kanakulli pesametsa

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Kanakulli elupaik

Kanakulli elupaik ( www.loodusemees.ee )

Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. RMK juhtkond on asunud meedias oma tegevust õigustama.

Ornitoloogiaühingu röövlinnutöörühm kinnitab, et raie tehti riiklikus registris arvel olevas pesapaigas, kus eelmisel aastal õnnestus kanakullil pojad üles kasvatada. Pesapuu küll säilis, aga raietega hävitati pesast 300 meetri raadiuses asuvast vanast metsast üle poole. Suurtest vanametsaaladest sõltuva liigi jaoks tähendab pesapaigas toimuv ulatuslik lageraie elupaiga kahjustamist.

Talvituvatest veelindudest - karbas

Foto Arne Ader

Kormoranid bretšal. Põõsaspea neem

Kormoranid bretšal. Põõsaspea neem ( www.loodusemees.ee )

 

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

 

Jaanuari kuul kestab talviste veelindude loendus. Tänavune tormituultega kalendritalv pakub vaatlejatele kindlasti huvitavaid numbreid. Viimase kümnekonna aasta jooksul on meil loenduste aegu talvitunud kuni tuhatkond kormorani.

Kujutate Te ette, et märguvate sulgedega musta sulestikuga (päikese käes roheka metalse läikega) linnud saaksid avamere puhul tõsiste külmakraadidega talvituda?

Kitsedest ja sokkudest

Foto: Tarmo Mikussaar

Meie arvukaim kena ja graatsiline sõraline. Aastavahetuse paiku hakkasid kasvama täiskasvanud sokkudel sarved

 

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

 

Kuidas sokkudel ja kitsedel talvisel ajal vahet teha – väljapaistvaid sarvi ju ei ole ning kaalgi sugupooltel enam vähem sarnane? Kuid ollakse koondunud talvekarjadesse, sellisel karjal puudub juht ja noorloomad käituvad vanaloomi silmas pidades.

2. NÄDAL 6.1.2020.- 12.1.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumine esmaspäev

Nädala algus oli talvine. Esmaspäeva hommikul kattis Jõgeva ümbruses maad 3-4 cm paksune lumekiht. See oli senise talve kõige paksem lumikate ja valmistas inimestele palju rõõmu.

Raudosjastik Jõgeva mõisapargis lumisel hommikul

Raudosjastik Jõgeva mõisapargis lumisel hommikul

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.