Tekst Peeter Sauter

Foto Arne Ader

Kibuvitsa tõrsikud ( www.loodusemees.ee )

ka minu isa oli terve elu metsamees ja armastas metsades hulkuda ja viis ka meid metsa. marjule põhiliselt. teadis kohti. ise ta seal rohkem hulkus. rääkis, kui tore on ära eksida. et mets läheb siis ilusaks. 

ei usu ka mina metsameeste vandenõud. eks raiutud on alati. ja eelmises vabariigis raiuti kõvasti. ja kunagi tehti põllumaid ja alet.

ma poleks vastu, kui eesti oleks reservaat nagu lahemaa, aga ega seda ka lihtne ära majandada ole. 

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõgeva Piiri pargi rohetav aas

Möödunud nädala ilmastik talve ei meenutanud.

Lund ei sadanud ja lumikatet ei olnud. Külmakraade esines õhus ainult laupäeva öösel, kui minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti Jõgeva idaservas asuvas ilmajaamas -1,0 °C.

Enam kui viiekraadist soojust registreeriti viiel nädalapäeval, kusjuures maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmapäeva ja neljapäeva vahelisel ööl 8,2 °C. Nii kõrgeid temperatuure pole varem siin kandis jaanuari keskpaigas esinenud. Jaanuari senine maksimaalne õhutemperatuur (Jõgeval 9,6 °C) on registreeritud 10. jaanuaril 2007. aastal.

Ornitoloogiaühing innustab osalema

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Sel nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril kutsub ornitoloogiaühing märkama ja vaatlema talviseid aialinde. Olgugi et tavapärast talveilma pole, on oluline vaatluse tulemused esitada ka siis, kui ühtegi lindu ei kohata.

Talvisel aialinnuvaatlusel saab iga huviline kaasa lüüa oma koduaias, lähedal asuvas pargis või mujal. Osalemiseks on vaja vaadelda linde ühe tunni jooksul, üles märkida kõik kohatud linnuliigid ja iga liigi puhul suurim korraga nähtud isendite arv. Oma vaatlustulemused tuleb sisestada hiljemalt 2. veebruariks elektroonilisse ankeeti või saata tavapostiga Eesti Ornitoloogiaühingule.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Viimaste kümnendite kiirete kliimamuutuste tulemusena on oluliselt muutunud mitmete arktilistel aladel pesitsevate lindude elu, eelkõige nende pesitsusedukus. Kliimamuutuste suurimaid mõjusid näeme arktilistel aladel – aga ka Eestis –, kus lume ja jää sulades on kevad üha varasem. Kuna Arktikas on pesitsemiseks sobilik aeg lühike, sealsetel lindudel suure ajalise surve tõttu vigade parandamiseks aega ei ole – pesitsust tuleb alustada hetkel, mis tagab parimad tingimused järglaste kasvuks ehk suurima toidukülluse perioodil.

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Urvalind ( www.loodusemees.ee )

Urvalind         Carduelis flammea

Meil urvalinnud tavaliselt ei pesitse, kui mitte arvesse võtta üksikuid juhuslikke pesitsemisi, aga lindude sügisränne algas juba oktoobrikuus.

Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt salkades (rände aegu ka suurtes parvedes) ja nende arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Talilindude toidumajade lähedusse ilmuvad urvalindude salgad alles pakaseliste ilmade saabudes.