Vaatame Eesti loodusrekordeid - XX osa
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod VikipeediA
2020. aasta loomaks on kuulutatud nahkhiir. Nahkhiire-aastal pööratakse tähelepanu kõigile neljateistkümnele Eestist leitud nahkhiireliigile, kelle kohta kogutakse niipalju andmeid kui võimalik.
„Ootame siinkohal inimeste abi: suviste nahkhiirekolooniate kohta on meil vähe infot, aga selleks, et nahkhiirte olukorda paremini mõista, on vaja teada, kus asuvad eri liikide kolooniate varjepaigad,“ kõneleb nahkhiireuurija Lauri Lutsar. Eriti oodatakse teateid nahkhiirte poegimiskolooniate kohta hoonetes. „Nahkhiiri saame me tulemuslikult kaitsta ainult koos tegutsedes ja omavahel suheldes,“ kommenteerib Lutsar. „Nahkhiireuurijad saavad nõu anda kõige paremini siis, kui inimesed ise ühendust võtavad ja küsivad. Selleks võib pöörduda Eestimaa Looduse Fondi või Keskkonnaameti poole.“
Kuidas kindlaks teha, kas kodu lähedal tegutseb nahkhiirte koloonia, selleks annavad nõu eksperdid ka nahkhiiresõprade Facebooki grupist.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod VikipeediA
Leho Luigujõe, Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema
Foto Arne Ader
Sillerdus Elva ojal ( www.loodusemees.ee )
Tulemas on kesktalvine veelinnuloendus
Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel. Sel aastal pöörame erilist tähelepanu püttidele ning luikedele.
Alanud aasta lind on tuttpütt. Euroopa ühe erakordsema välimusega veelind äratab tähelepanu omapärase kevadise pulmamänguga.
Tuttpütt (Podiceps cristatus) on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kelle kohta on teadmised seni veel tagasihoidlikud. Siiski ei saa märkamata jätta tuttpüti omapärast varakevadist pulmamängu, milles vanalinnud graatsiliselt nokad vastakuti liiguvad, aeg-ajalt end vees püsti ajavad ning teineteisele veetaimi ulatavad.
Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee
Hulgakesi on turvalisem – ümbrust jälgivad mitmed silmapaarid ja kiskjal on keerulisem märkamatuks jääda. Parves olles väheneb ka iga üksiku linnu tõenäosus rünnaku ohvriks langeda. Kuid suured linnuparved, näiteks sügisrändel tuhandete kaupa parvedesse koonduvad kuldnokad (Sturnus vulgaris), on ahvatlev sihtmärk röövlindudele.
Kuldnokkade õhtune parvlemine. / Foto: Kip Loades, Flickr.com
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.