Pildistas Kristel Vilbaste
Video Ahto Täpsi
Võtsin tõnisepäeval porgandid ja naerid ülesse. Möödunud aasta juulikuine (põuaaegne) külv
Õitsejaid leiab alates uuest aastast nii aia-, kui metsalillede hulgas. Mullapinnast on ninad välja pistnud mitte ainult taimed peenardel, vaid ka õuemurus. Sarapuud tolmlevad ja päikesepoolsematel vahtratel jookseb mahl.
Lehtkapsas
Lumevaene talv ei lase huntidest palju aimu saada, vaid harvadel kordadel on
võimalust veidi pikemalt nende tegemistele pilku heita. Novembri lõpus korraks
maha tulnud lumi näitas keset Järva ohjamisala nelja hundi liikumist. Juttu on olnud
kaheksasest karjast.
Hundid olid tulnud öösel läbi metsade, ületanud jõe ja jõudnud põlluserva. Võsa- ja
põlluäärt pidi liikudes jõuti truubikohani, kust edasi laiuvad suured põllud. Truubi
juures võttis kari ette aktiivse märgistamise: värskel lumel oli rohkelt kollaseid laike,
nii et inimesegi tundetu nina haistis vänget lõhnamärkide aroomi. See oli hea koht
rajakaamera panekuks.
Kohaliku tuttava jahimehe teada on see teerada kahe hundikarja reviiri piiriks.
Kuus päeva läks aega, et hundid esimest korda kaamerasse jääksid. Järgmise
kohtumiseni läks kaheksa, seejärel veel neli ja siis viis päeva.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader ja VikipeediA
Narva jõgi ja Ivangorodi linnus ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.
Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi.
Nakri müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr.79. Suurima langusega jõgi - Piusa jõgi.
Pildistas Ragnis Pärnmets
Rahvaliikumine Koosloodus loob Tartumaale esimese looduslaboratooriumi
Annetajate toetusel praktiliste loodushoiu tegevustega tegelev rahvaliikumine Koosloodus loob sel kevadel Tartumaale Ilmatsallu oma esimese eraalgatusliku metsa looduslaboratooriumi, mille jaoks sai hiljuti hangitud oma 3,3-hektariline metsamaa kinnistu.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
