Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Viimaste kümnendite kiirete kliimamuutuste tulemusena on oluliselt muutunud mitmete arktilistel aladel pesitsevate lindude elu, eelkõige nende pesitsusedukus. Kliimamuutuste suurimaid mõjusid näeme arktilistel aladel – aga ka Eestis –, kus lume ja jää sulades on kevad üha varasem. Kuna Arktikas on pesitsemiseks sobilik aeg lühike, sealsetel lindudel suure ajalise surve tõttu vigade parandamiseks aega ei ole – pesitsust tuleb alustada hetkel, mis tagab parimad tingimused järglaste kasvuks ehk suurima toidukülluse perioodil.

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Urvalind ( www.loodusemees.ee )

Urvalind         Carduelis flammea

Meil urvalinnud tavaliselt ei pesitse, kui mitte arvesse võtta üksikuid juhuslikke pesitsemisi, aga lindude sügisränne algas juba oktoobrikuus.

Meil talvituvad urvalinnud liiguvad ringi enamalt jaolt salkades (rände aegu ka suurtes parvedes) ja nende arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Talilindude toidumajade lähedusse ilmuvad urvalindude salgad alles pakaseliste ilmade saabudes.

Foto Arne Ader

Kodukakk ( www.loodusemees.ee )

Kodukakk      Strix aluco

Huvilistele teadmiseks, et tunnike enne keskööd on kuulda isaslindude territooiumihüüdusid. Vaiksete ilmadega või ka varem. Linde võib kuulda ka varahommikuti, umbes tunni või pooleteise jagu enne päikesetõusu.

Fotod Arne Ader

Video salvestas Ahto Täpsi

Loodusheli Veljo Runnel

Musträhn ( www.loodusemees.ee )

Musträhn ehk rahvakeeli nõgikikas     Dryocopus martius

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

"Tõde ja õigus" filmi treilerist.

Aastavahetusel, kui Tõe ja õiguse film teleekraanile jõudis, siis hakkas mulle kõige enam silma pidev vaidlemine. Mitte raske töö ja koha loomine ja elu mõtte otsimine, vaid just see tõe ja õiguse tagaajamine. Igavene vaidlus piiride üle, kes kelle maal on. Olgu ükskõik kui väike see maatükk, mille peal elatakse.

Kas 100 aastat hiljem on midagi muutunud? Kui linnainimene ostab maale maakodu ja sõidab oma autoga uude paika kohale nagu Andres ja Krõõt, siis kas miskit on tänapäeval teisiti?