Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Barbariss

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kukerpuu

Kukerpuu www.loodusemees.ee )

On üks taim, mille nimi mulle kuidagi meelde ei jää. Aga just praegu jääb ta meile silma. Oma ilusate leekivpunaste marjadega, mis justnagu kõrvarõngad kõikjal linnas põõsate küljes ripuvad. Barbariss. Muidugi barbariss ehk keerulise omamaise nimega kukerpuu on ta nimi.

See väike, peamiselt Loode-Eestis ja saartel looduslikult kasvav põõsas on üks okkapundar. Ega neid ahvatlevaid punaseid marju korjata lihtne pole. Aga vanal ajal on tema marju peetud eriti väärtuslikuks äädika saamise paigaks, teda ongi nimetatud pigem äädikamarjapuuks. Oma hüüdnime barbaris on ta saanud vene keelest ladinakeelse nime järgi – kukerpuu kollased kroonlehed meenutavad konnakarpi ja just nii kõlab see araabia keeles ‘berberi’.

Selgusid rahvusvahelise hiite kuvavõistluse võitjad

Hiite Maja SA annab teada

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse peaauhinna võitis  Aleksei Nasõrovi  foto Marimaal toimunud ühispalvusest. Lummaval  ja ajatuna tunduval must-valgel kuval on näha hiiemetsas põlvitavaid ja seisvaid inimesi.

Võidupilt jäädvustati  soome-ugri tänavuses kultuuripealinnas Marimaal Mokri rajooni Untšo (vn k Šorunža) küla Mer Oto hiies sügispalvuse ajal.

Autor Aleksei Nasõrov töötab Venemaa uudisteportaali RIA fotokorrespondendina. Võidupilti kommenteerides sõnas ta, et looduslikke pühapaiku pildistades on vaja vaadata neid südame ja hingega.

Maale mineku kolm tabu

Kirjutas ja Vikerraadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Looduskalender L, 23.11.2019 - 09.09

Kristjan Raud. Talu rannal. 1938. Eesti Kunstimuuseum 

Eelmisel laupäeval rääkisin maalemineku kutsest, sellest, millele naljalt vastu ei saa ükski eestlane. Maaõhk ja metsaelu on meil veres ja emapiimaga sisse imetud.

Tõsi, on rida inimesi, kes maaelu üldse ei armasta. Need on sageli inimesed, kes on lapsepõlves saanud mõne valulise kogemuse.

Aga enamus, kes laupäevahommikul Maahommikut vaatab või mõnd maaelu ajakirja või -lehte loeb, saab otsekui välgutabamuse: “Ma tahan elada vanas palkmajas, teha kitsepiimast juustu ja kõndida kohvitass näpus mööda lillelist heinamaad!”

Miks küsib rändelt naasnud öösorr: „Kas ööd on siin mustad?“

Marko Mägi, Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut, linnuökoloogia teadur

Teadusuuringuid, mis sedastavad viimase kümne aasta jooksul intensiivistunud valgusreostuse mõju loomade elukäigule, leiab üha rohkem. Tehisvalgus mõjutab asulate, tööstushoonete või muu taristu läheduses elavate päevase eluviisiga loomade und, kuid mõnel juhul soodustab pesitsemist. Näiteks meelitavad tänavalambid ööliblikaid, neist toituvad päevase eluviisiga linnud võivad pikendada tavapärast toitumisaega öötundide arvelt; on ka teada, et öösiti ületavad rändavad linnud linnu kõrgemalt kui maapiirkondi (loe siit).

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XIV osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Neeruti mõisa allee. Foto VikipeediA

Rekord nr. 55. Unikaalne Neeruti mõisa allee.

Neeruti mõisa vahtra allee on mõlemalt poolt kaherealine, mis on ise unikaalne nähtus. Allee rajati juba mõisnike ajastul.

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 56. Unikaalne Joaveski joastik.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.