Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Hoiame päästetud hundile pöialt

Avapilt
Sisu

Eelmise nädala suurim hunditeemaline uudislugu oli ühest väga täbarasse olukorda sattunud võsavillemist. Nimelt oli üks möödunud kevadine kutsikas läinud Tartumaa Koopsi farmi virstahoidlat uudistama.

Eks need virtsalõhnad teevadki uudishimule vastupaneku uljale hundinoorukile kole keeruliseks. Olukord võttis aga ootamatu pöörde, kui hunt märkas lähenemas farmi töötajat ning ehmus niivõrd, et kukkus üleni sõnnikusuppi. Juhtum oleks ehk halenaljakas, kui vaest hunti poleks ohustanud uppumissurm. Virts oli väga külm, hoidlakaldad libedad ning iseseisvalt loomal sealt välja saada ei õnnestunud

Õnneks jätkub Eestis huntidele abikäe ulatajaid – pärast ligi kolm tundi kestnud päästeoperatsiooni õnnestus surmaga silmitsi seisnud poolkülmunud loom kaldale tuua. Seejärel pesti rahvuslooma esindaja puhtaks, föönitati kuivaks ja varustati GPS-kaelusega. Viimaks lasti uinutist veel uimane hunt tagasi loodusesse.

Novembri neljas nädal. Udu

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kooljakuuhall. Päidla

Kooljakuuhall. Päidla ( www.loodusemees.ee )

Ilm häbeneb ennast, häbeneb seda, et ta ei tea, kas olla kõlekülm või sügiseselt soe. Selle häbenemise ja meelekindlusetuse peidab ilm uduloori sisse. Nii võimegi õhtuhakul end avastada haldjasinisest udust, nägemata midagi, aga kuuldes asju, millele seletust ei oska anda.

Looduse Aasta Foto 2019 gala Rahvusraamatukogu suures saalis

Looduse Omnibuss annab teada

Loodusfoto Aastaraamatu 2019 kaanepilt

Ootame Teid fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2019 lõpugalale „Huntide ball“, mis toimub esmaspäeval, 25. novembril kell 18 Rahvusraamatukogu suures saalis.

Suurelt ekraanilt saab näha 600 aasta parimat loodusfotot.

Muusika pildikavadele loovad lautoduo Anna Kowalska ja Anton Birula Poolast ning ansambel FA Schola koosseisus Raho Langsepp (flöödid), Lilian Langsepp (harf) ja Janno Mäe (kellamäng).

VIDEO: Kobras - suur keskkonnaparandaja

Sisu

 

Tänapäeval, kus inimene on vetevõrkusid tundmatuseni muutnud, võib piibri taastamistegevus muutuda lausa märgiliseks. Selle eest ei pea inimene kallist raha maksma, et üht märgala taastada – kobras teeb kogu töö ära "tasuta".

Loomulikult on inimese ja kopra konflikt seda suurem, mida intensiivsemalt me maid kasutame ja on kohti, kus kuivandamisest ei pääse. Sellistest paikadest peab kobras taanduma. Seda enam peaksime soodustama kopra tegevust paikades, kus loom inimese majandustegevust ei häiri, näiteks Emajõe Suursoos.

Merikotkastest

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Merikotkas

Merikotkas ( www.loodusemees.ee )

Viimase nädala jooksul on merikotkad ikka mu teele sattunud. Ikka lehvib kusagil suur ja tume kotkakontuur taevas või lendab ta lohvaki-lohvaki kusagile omi asju ajama.

Tundsin sotsiaalmeedia kaudu huvi, et kui palju on inimesed kotkaid meie taevas märganud ja tundub, et neid jagub nüüd igale poole. Veel pool sajandit tagasi oli kotkast kohata suur õnn, aga nüüd on tänu Kotkaklubi tublidele inimestele tõusnud meie merikotkaste arvukus vähemalt viiesaja linnuni. Ja on siis kotkad uudishimulikud inimeste elu jälgima või paistavad need kõrgel õhus hõljuvad linnud tõesti kaugele, siis ongi kotkaste kohtamine väga sage.

Eriti sagedaks muutub see mererandades ajal, kui Soome merikotkad tulevad külma ja nälja survel Läänemere randadesse toitu otsima.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.