Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sookased värvunud lehtedega

Nädala esimene pool oli väga soe, vahelduva pilvisusega ja aegajalt sadas vihma. Nädala sajusummaks kogunes siinkandis 6...7 mm.

Õhutemperatuur püsis esmaspäevast kolmapäevani ööpäevaringselt viiest kraadist kõrgemana ja maksimaalsed termomeetrinäidud tõusid päeviti 12...15 kraadini. Nädala kõige soojema päeva (esmaspäeva) keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 11,5 kraadi, mis ületas viimase 97 aasta keskmist nelja kraadi võrra.

Lumepilved laupäeva õhtul

Linnuvaatleja uudis

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Endla soostik ja Endla järv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 19. 34 järvesaart Endla järvel.

Endla järves, Jõgevamaal on kokku 34 saart. Sellega on tegemist Eesti kõige saarterikkaima siseveekoguga.

Jõhvikas ja turbasammal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 20. Väikseim raba.

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader ja Ingmar Muusikus

Pärnapuud ( www.loodusemees.ee )

Kuigi viimastel nädalal olla tormilained olnud suuremad rannikualadel, tabas mind eelmisel nädalal maakoju minnes üllatus. Torm oli küüned taha saanud suurele vanale pärnapuule, sellisele, kus kodukakk peitu otsis ja kevadeti huikamas käis. Tõsi, tühi oli ta juba seest aastakümneid, sealt sai ikka urgitsetud materjali mesilaste suitsikusse. Aga nüüd on vana põlispuu läinud. Läinud parematele mesilasesuminat täis maadele. Pean otsima mehe, kel vaja nikerdamiseks head pärnapuitu, et vana põlispuu ka siin edasi elaks.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kaselehed kolletavad ( www.loodusemees.ee )

Aasta kõige pimedam aeg on käes.

Sügismasendust suudab peletada ainult keskpäevane päike, mis muudab kõik puud kullakoormateks ja vahtra ladvaoksad pidevaks punaseks päikesetõusuks. Aga läheb veel aega ja sügistormid sikutavad selle kauni rüü puudelt, järgi jäävad vihmamärjad tumedad tüved ja porihall maapind.

Siiski, siiski on üks õilishing looduses, kelle kuub on valgemast valgem ja kes oma lehitu musta oksakäega otsekui viipaks lumele – “tule juba, näe, mina olen sama valge, teeme ilma taas helgeks”.

Need valged lumeootajad on kased. Kased on noorena küll punaka koorega puud, aga selgelt nähtav must-valge koor tekib neil umbes kümnendal eluaastal.