Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

2. osa

Heaks, samas ka huvitavaks ja põnevust lisavaks tavaks on saanud satelliitsaatjatega märgistatud lindudele nimede andmine. Nii kannavad meie 12 metskurvitsat nimesid Jaanus (JAA), Jalutaja (JAL), Orion (ORI), Pegase (PEG), Phenix (PHE), Tääksi (TAA), Mäeküla (MAE), Unakvere (UNA), Cassiopee (CAS), Brouzil (BRO), Baltic (BAL) ja Tallinn (TAL). Seepärast on ka lugudesarja järgmistes osades olevatel rändekaartidel linnud tähistatud 3-täheliste lühendite abil.

Autor Vello Keppart

Arboreetum on puittaimedest võõrliikide kollektsioon, kus liik on istutatud suuremate (puistutena) või väiksemate gruppidena, et uurida võõrliigi kasvukäiku metsakoosluses.

Nii õpetas Söe arboreetumi rajaja Ülo Erik erinevust dendraariumist, kus liiki esindab sageli vaid üks või mõni puittaim. „Metsanduslikult lootust andvamaid puuliike istutatakse päritolu viisi 40–60 taime rühmiti (muidugi juhul, kui neid niipalju üldse on)“ (Erik 1981: 21). Arboreetumi tähtsusest inimesele on põhjalikult kirjutanud ka Heldur Sander (2002, 2007).

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Tiit Keppart

Külmakergitus turbal

Nädala algus oli sompus ja soojade ilmadega. Aegajalt sadas uduvihma.

Esmaspäeval ja teisipäeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid ligi kaheksa kraadini. Minimaalsed termomeetrinäidud jäid kuni neljapäevani plusspoolele. Teisipäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 5,8 °C, mis ületas viimase 97 aasta keskmist ligi kuue kraadi võrra.

Järgmiste päevade jooksul muutusid ilmad külmemaks ja reedeks langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur alla null kraadi. Kuigi päeval mõõdeti esialgu veel plusskraade, tundus ilm harjumatult külmana. Külmatunnet süvendas iiliti 9 m/s puhunud tuul.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Inimeste erinevad iseloomud on meile mõistetavad – puutume ju iga päev oma kaaslastega kokku. Teades iseloomu, oskame ennustada, kuidas ta erinevates olukordades hakkama saab. Viimastel kümnenditel on teadlased üha enam pööranud tähelepanu ka loomade isiksusele.

Ilmselt olete täheldanud, et igal koeral, kassil või ükskõik, millisel lemmikloomal on oma iseloom. Ka vabas looduses elavate loomade isiksusuuringutest on tänaseks teada, et isiksus on otseselt seotud isendi käitumise ja tema kohasusega. Need tunnused võivad aidata mõista, miks ühed saavad teistest teatud keskkonnas paremini hakkama.

Looduse Aasta Foto 2019 võitis Ave Kruusel fotoga pisihiirest

Esmaspäeval, 25. novembril 2019 selgusid Rahvusraamatukogu suures saalis Eesti parimate loodusfotode autorid. Looduse Aasta Foto peaauhinna, Suure Hundi ja Aasta Loodusfotograafi tiitli võitis Ave Kruusel pildiga „Taevane eine“.

„Olin metsas ilvest jahtimas, aga teda ei tulnud. Mõtlesin koju minna. Tee ääres põõsas kuulsin lindude sidinat ja jäin uurima, kellega tegu, kui märkasin kõrre küljes pisihiirt,“ rääkis Ave Kruusel Aasta Loodusfotograafi tiitli toonud foto saamisloost, „veetsin viimase valguse temaga. Pildistatud Harjumaal.“