Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Neljapäeval, 17. oktoobril annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi.

Lisaks margile ilmub esimese päeva ümbrik ja postkaart. Komplekti on kujundanud Vladimir Taiger, kes on ka varem aasta linnu marke kujundanud.

Esimene postmark aasta linnu sarjas ilmus Eesti Ornitoloogiaühingu algatusel 2001. aastal ja sellel oli kujutatud kiivitaja. Loe aasta lindude teekonnast markidele meie teabelehest Tiirutaja nr 44 ja 45.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pildistas Margus Ellermaa

Rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch 5.-6. oktoobril vaadeldi Eestis kokku 99 100 lindu.

Kõige rohkem nähti valgepõsk-laglesid (42 300 isendit), kuldnokki (5700 isendit) ja kiivitajaid (3200 isendit). Põnevamad liigid, keda märgati, olid tundrakiur, jõgivästrik, lääne-pöialpoiss ja laisaba-änn. Kõiki tehtud vaatlusi saab vaadata portaalist: eElurikkus.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jugapuul on rohkesti marikäbisid 

Nädal algas öökülmadega ja hallaste hommikutega.

Kõige tugevamat külma registreeriti teisipäeva öösel, kui minimaalne õhutemperatuur langes -2,5 kraadini, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal langes termomeetrinäit -4, rohu kohal -7,5 kraadini.

Päeval tõusis esmaspäeval ja teisipäeval õhutemperatuur 5...6 kraadini ja ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi ühele plusskraadile lähedaseks.

Sügisvärvid nädala keskpaiku

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kiskjate eest hoidumiseks kasutavad loomad erinevaid mooduseid. Mõned tegutsevad ajal, mil kiskjaid on vähem liikvel, turvalisust suurendab ka liigikaaslastega kokku hoidmine. On liike, kes kasutavad n-ö vahimehi – need on kaaslased, kes ajal, mil teised toituvad või puhkavad, hoiavad ümbrusel silma peal ja annavad märku ohust või selle puudumisest.

Video salvestas Ahto Täpsi

Põder       Alces alces

Video alguses näeme raiesmiku veerel põdralehma, teadupärast pole pulmaaeg nendel suurtel hirvlastel veel päris otsakorral.

Liikumise peal aga noort, üheharuliste pulksarvedega, mis võivad olla umbes veerand meetrised, kahe aasta vanust põdrapulli. Huvitav, et noorte pullide lõuaalune habemetuust on pikem, kui vanadel pullidel ja ka põdralehmadel on sarnane „habe“. Kasukaski on pullidel tumedam, kui lehmadel.