Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

VIDEO: suvisest luigeelust

Video salvestas Fleur, LK foorumis

 

Õhtusöök

 

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

 

Selle luuigepere noorlinnud on juba veidi üle paari kuu vanad. Vanalinnud on suured, sarnased ja uhked. Isalinnu ja emaslinnu vahet võime märgata lähestikku tegutsedes, isaslinnu veidi kogukama keha ja suurema nokakühmu järgi. Noorlinnud kannavad oma halli sulestikku tuleva aasta sügiseni, senini märkame nende sulestikus halli värvi.

Suur-konnakotka kaamera töötab

Veebikaamera pilt Moira, LK foorumist

Pildil isaslind Tõnn, pesale saaki toomas, noorlind Tuule kostub kusagilt lähedusest

 

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

 

LK foorumi vaatajate poolt Tuuleks kutsutud noorlind teeb pesa läheduses oma lennuharjutusi ehk toimetab päris lähikonnas. Muuhulgas Tuule sai paari päeva eest kahe kuuseks, täpsemalt 2.augustil.

Isaslind Tõnn hoolitseb toidu eest. Ülejäänud kotkaperest toimuvast saame lähipäevadel selgusele.

Arktiliste veelindude seire Põõsaspea neemel

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Mustvaerad rändel

Mustvaerad rändel ( www.loodusemees.ee )

Neljandik hooajast möödas

Juuli tuli ja läks – mis siis sellest kuust jäi meelde? Juuli oli suhteliselt jahe ja domineerisid põhjakaare tuuled. Seljas olid meil tihti sisuliselt samad vatid kui mis oleks märtsis või oktoobris.

Linnusaak oli üsnagi ootuspärane: 650.000 rändurit, millest 545.000 olid mustvaerad Melanitta nigra. Tõmmuvaerad Melanitta fusca alles alustavad ja neid oli kokku veidi üle 3000. Üle kümne tuhande loendati sõtkaid Bucephala clangula (16200), kormorane Phalacrocorax carbo (10700) ja naerukajakaid Larus ridibundus (32000). Kalakajakas L. canus jäi napilt alla kümne tuhande.

Ujupartidest ainsana pääses üle tuhande piilpart Anas crecca (1360) ja kahlajatest tundrarüdi Calidris alpina (4500).

Kommentaar: Hiiumaa juhtum tekitas alusetut paanikat

Avapilt
Sisu

Foto: Valeri Štšerbatõh

 

25. juulil nii Eestis kui rahvusvahelistes uudistes kulutulena levima hakanud Hiiumaa juhtum, milles kahtlustati, et hunt ründas inimest tema koduõuel, on osutunud alusetuks. Tänapäeval oleks hundirünnak antud tingimustes inimese vastu erakordne, mis ärataks eriala teadlaste tähelepanu kogu maailmas.

 

Keskkonnaagentuuri hundiuurijad, kes kohapeal toimumispaika uurimas käisid ning ohvriga vestlesid, ei leidnud ühtegi tõendit hundirünnakust. „Erinevaid teadaolevaid asjaolusid arvesse võttes, oli Hiiumaal tõenäoliselt tegu koera ja inimese vahelise konfliktiga, milles kolmas osapool puudus,“ kinnitas Keskkonnaagentuuri ulukiuurija Peep Männil.

 

Ädalalilll

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kesalill

Kesalill ( www.loodusemees.ee )

Tänapäeval, kui põllumajandusel enamuse inimeste elus kohta ei ole, on ka lillenimede meeldejätmine keerulisem.

Võtame või praegu õitseva kesalille, mis pealtnäha näeb välja nagu teekummel, mida põletikuteena kasutame, aga erinevalt teekummelist avastame tema õie pikuti lõhkilõikamisel, et õis ei ole seest tühi nagu eriliselt lõhnaval teekummelil. Või on ta natuke sasipusase härjasilma moodi. Ühesõnaga „karikakar“. Aga erinevalt meie pärjapunumise karikakardest – härjasilmadest - on tema õitsemise aeg peamiselt just juulis, kui vanarahvas hakkas kesa kündma. Senini sai see lillede meri kasvada kasvukordade vahel sööti jäetud põllul.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.