Video salvestas Fleur, LK foorumis

Õhtusöök

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

Selle luuigepere noorlinnud on juba veidi üle paari kuu vanad. Vanalinnud on suured, sarnased ja uhked. Isalinnu ja emaslinnu vahet võime märgata lähestikku tegutsedes, isaslinnu veidi kogukama keha ja suurema nokakühmu järgi. Noorlinnud kannavad oma halli sulestikku tuleva aasta sügiseni, senini märkame nende sulestikus halli värvi.

Veebikaamera pilt Moira, LK foorumist

Pildil isaslind Tõnn, pesale saaki toomas, noorlind Tuule kostub kusagilt lähedusest

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

LK foorumi vaatajate poolt Tuuleks kutsutud noorlind teeb pesa läheduses oma lennuharjutusi ehk toimetab päris lähikonnas. Muuhulgas Tuule sai paari päeva eest kahe kuuseks, täpsemalt 2.augustil.

Isaslind Tõnn hoolitseb toidu eest. Ülejäänud kotkaperest toimuvast saame lähipäevadel selgusele.

Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Mustvaerad rändel ( www.loodusemees.ee )

Neljandik hooajast möödas

Juuli tuli ja läks – mis siis sellest kuust jäi meelde? Juuli oli suhteliselt jahe ja domineerisid põhjakaare tuuled. Seljas olid meil tihti sisuliselt samad vatid kui mis oleks märtsis või oktoobris.

Linnusaak oli üsnagi ootuspärane: 650.000 rändurit, millest 545.000 olid mustvaerad Melanitta nigra. Tõmmuvaerad Melanitta fusca alles alustavad ja neid oli kokku veidi üle 3000. Üle kümne tuhande loendati sõtkaid Bucephala clangula (16200), kormorane Phalacrocorax carbo (10700) ja naerukajakaid Larus ridibundus (32000). Kalakajakas L. canus jäi napilt alla kümne tuhande.

Ujupartidest ainsana pääses üle tuhande piilpart Anas crecca (1360) ja kahlajatest tundrarüdi Calidris alpina (4500).

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kesalill ( www.loodusemees.ee )

Tänapäeval, kui põllumajandusel enamuse inimeste elus kohta ei ole, on ka lillenimede meeldejätmine keerulisem.

Võtame või praegu õitseva kesalille, mis pealtnäha näeb välja nagu teekummel, mida põletikuteena kasutame, aga erinevalt teekummelist avastame tema õie pikuti lõhkilõikamisel, et õis ei ole seest tühi nagu eriliselt lõhnaval teekummelil. Või on ta natuke sasipusase härjasilma moodi. Ühesõnaga „karikakar“. Aga erinevalt meie pärjapunumise karikakardest – härjasilmadest - on tema õitsemise aeg peamiselt just juulis, kui vanarahvas hakkas kesa kündma. Senini sai see lillede meri kasvada kasvukordade vahel sööti jäetud põllul.