Kirjutas, pildistas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Ilm, mis poole tunni jooksul suudab keerata ette mitu palet, on jalakõmpijad endast täiesti välja viinud. Ühel hetkel sillerdab taevas särav päike, järgmisel rabistab külma vihma või viskab tumesinine pilv alla rahekuule. Ja kõiges selles segaduses võib veel vikerkaar taevas rippuda. Aga mis seal kosta, sügis nagu sügis ikka!

On hämmastav, kuidas märkamatult sai sügisest sügis ja isegi kui ilm veel uut vananaistesuve lubab, on selles nii palju niiskust, et isegi vanadel naistel kondid valutavad.

Ja midagi on muutunud pöördumatult. Lehed kukkusid suure hooga ühel ööl maha. Ja neid polnud möödunud nädalal mitte lehvivate pikkade lehetriipudena maas, vaid iga puu all oligi kohe konkreetne hunnik lehti.

Video salvestas Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Olenemata soojadest sügisilmadest võime näha mõnel kabral juba hallikaspruuni kasukat ja valkjat sabapeeglit.

Videol nähtav metskits, kes põlluveerele toituma jääb on talvekarva vahetamist hiljem alustanud – temal on hallikaspruuniks muutunud alles õlgade ümbrus.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Vana saar. Valgjärve hiis ( www.loodusemees.ee )

“Mõista-mõista, mis see on? Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest?”

Küllap tuleb teile lapsepõlvest see mõistatus praegusel hingedeaja mõistatamisajal tuttav ette?

Raamat, muidugi raamat!

Aga mind on alati pannud pead murdma, miks vanarahvas just need kaks puud oma raamatut iseloomustavasse mõistatusse valis.

Ehk sellepärast, et need on esimesed puud, millel sügisel lehed kõige varem maha tulevad?

Toomingad on raagus juba septembri alguses ja saartel võivad praegu üheainsa ööga lehed kõik kolinal maha kukkuda.

Tõsi, üks puu on veel, ka pihlakas heidab suhteliselt vara oma lehed, aga tema oksi jäävad ilmestama suured marjakobarad.

Video salvestas Ahto Täpsi

Teder      Tetrao tetrix

Sügis käes ja tedreparved on hakanud käima koristatud põldudel, aga võimalik, et tegu ka kevadise „mängupaigaga“. Sest sügise edenedes suureneb kukkede „mängulust“ ja oktoobrikuul ongi nimetatud lust kõige suurem ning ornitoloogid põhjendavad seda valguspäeva sarnasusega varakevadel.