Projektijuht Margus Ellermaa

Foto Arne Ader

Mustvaerad rändel ( www.loodusemees.ee )

Neljandik hooajast möödas

Juuli tuli ja läks – mis siis sellest kuust jäi meelde? Juuli oli suhteliselt jahe ja domineerisid põhjakaare tuuled. Seljas olid meil tihti sisuliselt samad vatid kui mis oleks märtsis või oktoobris.

Linnusaak oli üsnagi ootuspärane: 650.000 rändurit, millest 545.000 olid mustvaerad Melanitta nigra. Tõmmuvaerad Melanitta fusca alles alustavad ja neid oli kokku veidi üle 3000. Üle kümne tuhande loendati sõtkaid Bucephala clangula (16200), kormorane Phalacrocorax carbo (10700) ja naerukajakaid Larus ridibundus (32000). Kalakajakas L. canus jäi napilt alla kümne tuhande.

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kesalill ( www.loodusemees.ee )

Tänapäeval, kui põllumajandusel enamuse inimeste elus kohta ei ole, on ka lillenimede meeldejätmine keerulisem.

Võtame või praegu õitseva kesalille, mis pealtnäha näeb välja nagu teekummel, mida põletikuteena kasutame, aga erinevalt teekummelist avastame tema õie pikuti lõhkilõikamisel, et õis ei ole seest tühi nagu eriliselt lõhnaval teekummelil. Või on ta natuke sasipusase härjasilma moodi. Ühesõnaga „karikakar“. Aga erinevalt meie pärjapunumise karikakardest – härjasilmadest - on tema õitsemise aeg peamiselt just juulis, kui vanarahvas hakkas kesa kündma. Senini sai see lillede meri kasvada kasvukordade vahel sööti jäetud põllul.

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Ussilakk

Sel aastal on mind lummanud mõte, kuidas küll meie esivanemad said teada, mismoodi aitab üks või teine taim meil haigustest terveneda. Küllap ikka katse-eksituse meetodil, aga just mürgiste taimede puhul ei saanud eksimist olla niipalju, sest muidu poleks need teadmised meieni kandunud.

Teada on, et vanarahvas on ravinud haigusi sarnasuse põhjal. Kui taime mingi osa meenutas haigust või haiget kohta, siis otsiti sellelt abi.

Nii näiteks on meie pärimuslugude hulgas lugu ussilakast: “Abielunaisel oli tohutult valu sünnitav sinine vill ihul. Mees läks suures ahastuses metsa ja tõi prooviks ussilaka marju ning pigistas need villi peale katki – valu lakkas, naine tervenes, mehel oli hea meel. Sellest saigi taim nime.”

Eesti Ornitoloogiaühing tuletab meelde

Video ja helipilt Fleur, LK foorumist

Veebikaamerast kuuldu mõne päeva eest ja mitte just kõige vaiksema ilmaga

Kuni 15. augustini kestab aasta linnu öösorri kuulamise ökovõistlus. Osalema on oodatud kõik huvilised üle Eesti.

Öösorri kuulamise ökovõistlusel tuleb osalejal teha vähemalt kahe kilomeetri pikkune retk päikeseloojangu ja päikesetõusu vahel jalgsi või kondimootoriga ning üles märkida kuuldud ja nähtud öösorrid.

Ökovõistlusel tohib liikuda ainult jalgsi, rattaga, rulluiskude või muu inimjõul liikuva sõiduvahendiga. Retkele minekuks sobivad vaiksed ja sademeteta ööd, mil linnud aktiivselt laulavad. Kuuldud ja nähtud öösorride arv ja oma liikumisteekond tuleb kirja panna öösorri vaatluste kaardirakendusse.