Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Norra jälle hunte kimbutamas

Postitas Aasta Loom - P, 12.01.2020 - 10.00
Avapilt
Sisu
Lipuliin. Foto autor: Rovviltets Røst
 
 
Taas kord alustame aastat pettumust valmistavate uudistega Norrast. Vaatamata sealsele väga väikesele hundipopulatsioonile võttis valitsus nõuks huntide arvukust piirata ka nn hunditsioonis, kus elab vaid kolm karja.
 
 

Möödunud aasta 10. detsembri seisuga elutseb Norras 66–73 hunti. Neist siiski vaid 45-47 elavad täielikult Norra riigi piires, ülejäänud huntide territoorium on osaliselt ka Rootsi riigi mail. Norra on otsustanud, et nende hundid tohivad elada vaid nn hunditsoonis (ligi 5% Norra territooriumist), millest väljapoole hunte ei lubata.

Miks Looduskalender aastavahetusel üsna tihti võrgust kadunud oli?

Postitas Looduskalender - P, 12.01.2020 - 02.08

Owl

Looduskalendri püsikülastajad märkasid, et alates 20. detsembrist võisid Looduskalendri veeb ja foorum kohati olla üliaeglased või ei saanud üldse lehekülgedele ligi.

Põhjuseks oli enneolematult suur päringute arv, mis tabas meie serverit pealelõunati ja õhtuti. Enamus neist saabusid Hiinast, mõnikord ka Singapurist ja vähem teistest Aasia riikidest.

Talilinnukaamera - rohevint

Postitas Looduskalender - L, 11.01.2020 - 14.14

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik veebikaamera jälgija aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

 

Karupoegades arengust ja kuidas see toimub?

Postitas Looduskalender - L, 11.01.2020 - 12.12

Pildistas Peep Männil

Kevadel juba maha jäetud karu talvepesa

 

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

 

Vastu talve jäid tiined emasloomad taliunne olenemata tänavustest soojadest ilmadest nö „õigel ajal“ sest sügisel hoolega talletatud energiavarusid pole tühjale ringihulkumisele vaja raisata.

Nagu oma eelnevas loos kirjutasime on osad „karumammad“ juba poeginud.

Jõgedel tegutseja - vesipapp

Postitas Looduskalender - R, 10.01.2020 - 12.05

Foto Arne Ader

Vesipapp. Suur Taevaskoda

Vesipapp. Suur Taevaskoda ( www.loodusemees.ee )

 

Vesipapp           Cinclus cinclus

 

Kesktalvise veelinnuvaatluse raames on meil põhjust pöörata pilk meie jõgedel tegutsevate veega tihedalt seotud lindudele. Suvisel ajal võime kohata ainult mõnda üksikut meil pesitsevat vesipapi paari, talveks on saabunud rändurid põhjapoolsematelt aladelt ja neid võib meile talvituma jääda kuni pool tuhat isendit.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.