Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Riina Martverk

Mohni saare avatud kooslused pakuvad nii silmailu kui ka päikest vajavate liikide elupaika

Eesti-Soome ühine LIFE projekt „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine“ ehk CoastNet LIFE on suunatud rannikumere ja -koosluste, väikesaarte, jõgede ja kallaste elupaikade ja vee-elustiku tervendamiseks.

Tänavu augustist 2025. aasta varakevadeni kestva projekti tegevused on suunatud tervikuna kogu rannikukompleksi elupaikadele ja elustikule, hõlmates nii Soome lahe lõuna- ja  põhjarannikut kui ka Botnia lahega piirnevat Soome rannikut. Eestis on projekti hõlmatud Lahemaa rahvuspark, Kolga lahe ja Aegna maastikukaitsealad ning Paljassaare hoiuala Tallinnas. 

Tuletame meelde, et Eesti Looduse fotovõistlusele saab töid esitada veel paar päeva, 1. novembrini.

Tingimustega saab tutvuda ja pilte üles laadida veebilehel: LINK

Riho Kinks

MTÜ Loodusajakiri

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine, Tiit ja Vello Keppart

Lõvilõuad  lumes 

Ilm  muutus  nädala  jooksul  korrast  talvisemaks. 

Nädalal  esimesel  poolel  sadas  vihma,  nädala  lõpus  aga    juba  lörtsi  ja  lund,  tekkis  ajutine  lumikate.  Esmaspäeval  arvutati  ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  veel  8,8  °C,  maksimaalseks  õhutemperatuuriks  registreeriti  11,8  °C,  minimaalseks  5,8  °C.

Teisipäevast  alates  jäi  ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  viiest  kraadist  madalamaks  ja  vegetatsioon  katkes. 

Laupäeval  ja  pühapäeval  kujunes  ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  vastavalt  0,9  ja  0,7  °C.  Nädala  viimastel  päevadel  tõusis  päevane  õhutemperatuur  ainult  kolme  kraadini  ja  öösel  langes  termomeetrinäit  õhus  -0,7...-1,0  kraadini.    

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kuigi plii looduslik kontsentratsioon on väga madal, kasvab see inimtegevuse tulemusena sihipäraselt. On teda, et peaaegu 100% õhu kaudu inimorganismi sattunud pliist talletub ja võib mõjutada tervist. Kahjustuste ulatus sõltub organismist ja mürgistuse määrast, kuid sõltumata kontsentratsioonist on plii ohtlik kõikidele.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Maila Moor

Eremiitpõrnikas on suur ja jässaka kehaehitusega haruldane mardikaline

Keskkonnaamet kinnitas eremiitpõrnika kaitse tegevuskava, mille kohaselt tuleb vanade puude õõnsustes elava mardika säilimiseks meie looduses järjepidevalt hooldada puisniite ja -karjamaid ning vanu parke.

Tegevuskavas antakse olemasolevale kaasaegsele teabele tuginevad suunised, et tagada eremiitpõrnika väikeste asurkondade säilimine ja soodne seisund. Mardika tüüpiliseks elupaigaks on päikesele avatud vanad hõredad lehtpuistud, eriti puisniidud ja -karjamaad, kus leidub õõnsaid ja pehastunud, kuid siiski veel elusaid tüvesid. Mardikas võib elada ka vanades parkides ja alleedel. Huvitava bioloogiaga haruldase mardikalise kaitses on Eestil väga oluline osa.