Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides

Tegelikult me ei tea, meil elavate kährikute arvukust, aga väljend: „kui ühte kährikut näed, peab neid lähikonnas olema vähemalt kümmekond“ vastab peidulise ning enam öise eluviisiga kährikute puhul tõele. Vähemaks on neid mitmete taudide edasikandjaid viimastel aastatel ikkagi jäänud.

Parempoolne hirv viie sarveharuga, aga ühel sarvel….

Punahirv       Cervus elaphus

Oktoobrikuuga lõppes punahirvede pulmaaeg.

Pildil nähtav kolmik on täiskasvanud, samaealised pullid. Üks nendest ühe sarveharuga. Kas pulmade aegne tööõnnetus – ei oska öelda.

Paljude linnuliikide kohta on üsna hästi teada ökoloogia ja pesitsusbioloogia parameetrid nagu kurnasuurus, haudevältus, poegade pesasolemise aeg. Kui need nimetatud elukäigutunnused, mis määravad enamasti ka isendi edasise elu, on hästi teada, on reeglina teada samuti selle liigi ökoloogia laiemalt.

Hiljutises kirjanduspõhises uuringus, mille eesmärgiks oli kaardistada lüngad meie praegustes teadmistes, hinnata puudulike teadmiste mõju lindude elukäikude evolutsiooni kujunemisse ning määrata tulevaste uuringute prioriteedid, koguti informatsiooni kõigi eelnimetatud tunnuste kohta. Allikatena kasutati mahukat teatmeteost „Handbook of the birds of World“ ning andmebaase Web of Science ja Google Scholar.

Üle Tormimetsa põllu paistab Tormi mets Mäemõisa voorel 17.11.2017.

Vääriselupaik 128132 (87-aastane sürjakuusik), kus elavad laanekuklased (Tormimäe asurkond) ja haavanääts

Ilm püsis valdavalt sompus ja sajusena. Vihma sadas peaaegu igal päeval, kuid ööpäevased sajusummad üle 2 mm ei küündinud ja nädala sajusummaks kogunes 5 mm.

Pühapäeva õhtul tuli lörtsi, mis muutis pargitud autode katused lühikeseks ajaks valgeks.

Temperatuurirežiim oli kogu nädala jooksul normist kõrgem. Maksimaalne õhutemperatuur ületas viit kraadi neljal päeval, tõustes kõige kõrgemale reedel 6,1 kraadini. Minimaalne õhutemperatuur langes kuni -0,8 kraadini.