Kirjutas ja KUKU raadios luges Kristel Vilbaste

Mu viimased kaheksa nädalat on möödunud ravimtaimedega. Mitte neid korjates. Vaid hoopistükkis kirjeldades.

Aasta lõpul peaks lugejateni jõudma uus kolme autori poolt kirjutatud raamat “Eesti ravimtaimed”. Ain Raal räägib selles raamatus meie ravimtaimede teaduslikult põhjendatud ravitoimetest, mina aga valisin enda arvates lihtsama osa – nende taimede kirjeldamise nii, et igaüks neid ära võiks tunda.

Mu viimased kaheksa nädalat on möödunud ravimtaimedega. Mitte neid korjates. Vaid hoopistükkis kirjeldades.

Hiite Maja SA annab teada
Foto Ahto Kaasik

Hiiemägi sygisvines. Tõrma hiiemägi

Hiite Maja sihtasutus ootab ettepanekuid hiiesõbralike ettevõtmiste tunnustamiseks. Tunnustamisväärilisteks tegudeks võivad olla põliste looduslike pühapaikade kaitsmise, hooldamise, uurimise, tutvustamise ja väärtustamisega seotud ettevõtmised. Tunnustada võib eraisikuid, seltse, MTÜsid, asutusi, väljaandeid, omavalitsusi, ettevõtteid, institutsioone, projekte jm ettevõtmisi, tänu kellele on ühe või mitme põlise pühapaiga seisukord säilinud või paranenud ning kasvanud ühiskonna teadmised ja teadlikkus pühapaikadest.

Ettepanekuid oodatakse kuni 9.11.2018 aadressil:

juhatus@hiis.ee

Pildistas ja video salvestas Ahto Täpsi

Metsis

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Euroopa suurimad kanalised, isas- ja emaslinnud erinevad üksteisest oluliselt soolise  dimorfismi tõttu nii suuruse, kui sulestiku värvuse poolest.

Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Eestimaa Looduse Fondi, Metsakorralduse büroo ja Eesti Erametsaliidu ühine teadaanne

Foto Rainar Kurbel

Lendorav

Keskkonnaamet koos partneritega alustab tegevusi lendorava arvukuse languse peatamiseks

Eesti-Soome ühisprojektiga kogutakse andmeid lendorava leviku kohta ja parandatakse olemasolevaid ja potentsiaalseid lendorava elupaiku.

Lendorav (Pteromys volans) kuulub Eestis I kaitsekategooriasse ning teda esineb Euroopa Liidu riikidest ainult Eestis ja Soomes. Eestis on lendorava levik viimase sajandi jooksul tugevalt vähenenud ja tänapäeval võib teda leida vaid Virumaa vanades metsades. Ka Virumaal on lendorava levila võrreldes varasemate perioodidega oluliselt vähenenud ja killustunud. Kui 2008. a leidus seal veel 62 asustatud lendorava leiukohta, siis kümme aastat hiljem on teada vaid 46 asustatud leiukohta.