Oktoobri kolmas nädal. Hingehelin
Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Lodjapuu
Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste
Lodjapuu
Videoklipid salvestasid Fleur ja Jassi, LK foorumist
Sellised nägid välja päikese loojangu aegsed ööbimisränded
Kuigi lagle ja haneränne on veel käimas ei trehvanud paraku kaamerasilm „kõige õigemasse kohta“. Nagu näha polnud karjamaal hoolimata soojadest ilmadest rohukasvu.
Lähipäevil annab Tiit Hunt vaatajatele ülevaate toimunust ja teavitab, kuhu kaamera lähiajal siirdub.
Liivi Plumer(vasakult), Marko Kübarsepp ja Laura Kiiroja esindasid Eestit maailma suurimal ja ilmselt ka olulisimal hundiuurijate kokkutulekul.
Möödunud nädala lõpus 11.-14.oktoobril toimus Minnesotas USA-s rahvusvaheline hundisümpoosion (International Wolf Symposium). Tegemist on hundiuurijate kõige suurema konverentsiga!
Sümpoosionil jagasid oma töö tulemusi maailma edukaimad hundibioloogid, erinevate valitsusasutuste keskkonnaotsustega tegelevad esindajad, aktivistid, isegi paar lambakasvatajat. Arutelu oli sõbralik ja viljakas. Kokku tulid hundisõbrad 21 erinevast riigist.
Üllatusena selgus, et tegu polnud sugugi kuivikute kokkutulekuga – laupäeva õhtul möllasid tantsupõrandal kõik osalejad vanusest, staatusest ja tantsuoskusest olenemata!
Põder Alces alces
Põdrajahi aeg kestab kuni 15. detsembrini, seda nii pullidele, lehmadele, kui vasikatele. Seega pole praegusel ajal põdraga looduses kohtumine just sagedane - loomad on tähelepanelikud ja häritud. Täiskasvanud loomade innaaeg sai paari nädala eest läbi ehk lehmad liiguvad jälle koos oma järelkasvuga, vanad pullid omapäi, pullmullikad vahel koos omaealisega…
Ma olen kurb! Kurb seepärast, et mingi oluline muutus on meie metsades toimunud, see on toimunud hiilivalt. Salapabereid sahistades ja tagatubades sosistades.
Kuidagi märkamatult on lageraielankide lubatud suuruseks saanud 7 hektarit. Lagedaks on lubatud raiuda hiigelsuured alad, korraga Lõuna-Eesti talu suurused lahmakad. Neil aladel vilistab tuul ja nutavad surevad metsataimed. Nutavad ka nende alade servas elavad inimesed, nutavad taga oma seenemetsa ja maani kummardavate okstega rahupaika.
Need metsalaga-lagendikud moodustavad aina suurema kärje, mille auke püüavad koos hoida peenikeste allesjäetud rohekoridoride read, mis aga murduvad esimese tormi ajal, otsekui vaha sulab päikese käes.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.