Huntidel algab talve lõpus karvavahetuse aeg.
Foto: Valeri Štšerbatõh
Eelmisel nädala vaatasime videot hundist, kes lasi mäest alla pika liu. Seepeale tekkis aga lugejatel küsimus, et kas hundil olid parasiidid ja sellepärast tahtis ta end liugu lastes vastu mäe külge hõõruda?
Video on filmitud 2018.aasta maikuu algul. Seega kevadisel ajal, mil Yellowstone’i hundid on hõivatud talvekarvast vabanemise tüütu ülesandega. Pelgalt videole toetudes tundub, et just sellega hunt parasjagu ametis oligi – ning vägagi lõbusal moel. Liu lõpus jätkab ta hammastega karva väljakiskumist. See ei ole sugugi haruldane vaatepilt.
Esna koprad on kaskesid langetanud märtsis 2019.
Foto: Ingmar Muusikus
Saja meetri pikkusi koprapaise tuleb Eesti oludes harva ette. Ühe säärase
suurehitise rajas Esna allikate koprapere. Ilmselt valmis soist allikaala
poolitav tamm juba 2017. aastal. Töökad loomad olid teinud varakult ja enese
teadmata Eesti juubeliks sümboolse kingituse. 2019. aastaks on pilt maastikul
mõnevõrra muutunud.
2018. aasta veebruaris võis maa-ameti kaardilt Esna kopratammi pikkuse üsna täpselt
ära mõõta. Ühtekokku tuli pea 100 meetrit! Et ehitustöö liiga sirge ei oleks, olid
vesiehitajad teinud tammile mõned käänud sisse. Paisu teine ots kadus üle vee
sookaasiku vahele. Kohapeal mõõdulindiga tammi üle mõõtes jäi sajast meetrist
natuke puudu - 95 meetrit sai Esna tammi pikkuseks.
Keskkonnaamet annab teada
Pildistas Lilian Freiberg
Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade ekspertnõukogu juhataja Marju Kõivupuu selgitab:
„Eesti traditsioonilise matusekombestiku üks rituaale on risti puusse lõikamine lahkunu viimsel teekonnal kodust surnuaeda. Risti lõikab reeglina puusse lahkunu meessoost sugulane. See omanäoline toiming on seotud ürgvana uskumusega puust kui hinge asupaigast. Puusse ristimärgi lõikamine kuulub veel tänapäevalgi Lõuna-Eesti matusekombestikku – ristimärkidega puud meie looduses on unikaalsed piirkondliku surmakultuuri tunnusmärgid.“
Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Rahvakultuuris õnne ja viljakust sümboliseeriv valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elab inimese lähedal ning on seega hästi tuntud. Valge-toonekurel on tähtis roll ka lindude rände uurimise ajaloos: nimelt seletati lindude talvist kadumist fantaasiarohkete teooriatega, nagu talveuni merepõhjas või hiirteks muutumine, kuni 1822. aastal leiti Saksamaalt üks valge-toonekurg, kellel oli kaelas Kesk-Aafrikale iseloomulik nool. Kuna selliseid isendeid leiti veel, viis see teadlased mõttele, et linnud lendavad talveks mujale.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.