Loodusmuuseum annab teada

Pildistas Mats Kangur

Vahur Sepp kirjutas Looduskalendris möödunud aastal lugusid metssea aastaringist. Tänutäheks kingiti Vahurile ajakirja Loodusesõber autorite jõuluõhtul Ingmar Muusikuse pilt metsseaperekonnast. Vahur hakkab meile ka mägra-aastal kirjutama tunnusloomast.

Öökulli akadeemial on kevad südames!

17. märtsil, kell 18 on Loodusmuuseumis külas loodus- ja metsamees Vahur Sepp, kes teeb juttu loomade pulmadest ja pulmakommetest ning järglaste kasvatamisest. Lisaks imetajatele räägib kogenud loodusemees ka enda silmis huvitavatest metsalindudest.

Enne akadeemiat on kõigil võimalus tutvuda ka muuseumiga.

Märtsikuu viimane Öökulli akadeemia toimub 31. märtsil, siis on Loodusmuuseumis külas bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.

Tekst: Urmas Sellis, Kotkaklubi
Ülekande võimaldavad Kernel ja EENet

Kui brauser ei toeta Flashi, kliki allolevatel mobiilsete seadmete linkidel.

Pildi napsas Bea, LK foorumist

Video salvestas Fleur, LK foorumist

… kell 19.01

Kodukakk      Strix aluco

Õhtuse väljalennu ajal, kell seitse oli pesapakus kolmas muna. Tõepoolest leiab harva kakukurnast viit muna (kirjandus viitav kuni kaheksa muna võimalikkusele), sagedamini meil ikka kolm ümarat, sellist ping-pongi palli suurust valget muna.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Pildi napsas Lussi, LK foorumist

Hiireviu         Buteo buteo

Eilsel päeval sadas lühiajaliselt lund pea kogu Eestis v.a. meie saartel.

Meile möödunud aastast tuttav hiireviupaar Mari ja Mihkel näitasid endid esimest korda lühiajaliselt pesal pühapäeva pärastlõunal. Videos märkame, et eile tegeleti juba usinalt „pesakaunistamisega“.

Hiireviupaari kaamera avame lähipäevil.

Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Naistepäeval sadas laia lund

Nädala esimene pool oli pilves ja väga sajune. 8. märtsil kogunes ööpäeva jooksul Jõgeval sademeid 17 mm, mis moodustab peaaegu pool kogu antud kuu tavapärasest sajusummast. Seni on Jõgeval viimase 94 aasta jooksul nii suurt ööpäevast sademete hulka mõõdetud paastukuus ainult ühel korral (1947. aastal).

Sademed tulid nii vihma kui lörtsina. Lumi kleepus puudele. Kõrvalteed ja linnatänavad olid paksu kihina lume- ja vee segust massi täis. Lumevallid ei lasknud veel kuhugi ära voolata. Lisaks juurde sadanud lörtsisegule sulas varem kinni sõidetud-tallatud lumi pehmeks. Sobivat liikumisrada oli raske leida nii sõidukitel kui ka jalakäijatel.