Harilik kivipuravik Boletus edulis
Eesti mükoloogiaühing valis aasta seene. See on kergesti äratuntav ja laialt levinud harilik kivipuravik.
Kivipuraviku perekonda kirjeldas Carl Linné juba aastal 1753. Praeguses klassifikatsioonis on see nimetus kandunud ka seenerühmade nimetustesse: kivipuravik kuulub puravikuliste (Boletaceae) sugukonna puravikulaadsete (Boletales) seltsi, klassi Agaricomycetes kandseente hulgas.
Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhidee
Foto Arne Ader
Valge tolmpea ( www.loodusemees.ee )
Valge tolmpea Cephalanthera longifolia
Valge tolmpea peamisteks kasvukohtadeks Eestis on puisniidud ja hõredamad loometsad. Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juba mai lõpupäevil ja õitseaeg kestab laias laastus jaanipäevani. Juuni esimene pool ongi meie looduses parim aeg valge tolmpea üles otsimiseks ja tundma õppimiseks.
2018. aasta kevadel sai välja kuulutatud hunt kui Eesti rahvusloom. Üheks eesmärgiks oli kindlasti luua rahvusloomast meie riiki ja rahvast ühendav sümbol. Teiseks eesmärgiks oli aga seista hundi kui ökosüsteemi tugiliigi hea käekäigu eest, mis ei ole sugugi kerge, arvestades, et hunt on üks peamisi konfliktliike. Käes on uus aasta ning kombekohaselt on aeg oma peamised eesmärgid uuesti meelde tuletada. Seda teeb ka rahvuslooma ümarlaud, mis on tegutsenud hundi väljakuulutamisest alates.
Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Foto Arne Ader
Hallpea-rähn ehk hallrähn Picus canus
Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.
Rajakaamera ülesvõte LK-team
Kaljukotkas toitub raipel
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Ka talvisel ajal hoiduvad inimestest hoiduvad kaljukotkad suurtele lagedamatele rabaaladele ja neid võib meil talvel olla üle 150 isendi (pesitses meil suvel vähemasti kuuskümmend paari ja tavaliselt lennuvõimestub üks pesapoegadest).
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
