Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Vanemad hülgepojad said täna nädalasteks.

Hülgepoja sünnikaal jääb kümne ja kaheteistkümne kilo vahele ja nende esimeseks kasukaks on hallikasvalge lanuugo ehk „titekarv“.

Emashüljes imetab oma poega kuni kolm nädalat või siis mõned päevad vähe. Imetatakse kuni kümmekond korda ööpäevas, aga teadma peab, et hallhülged tegutsevad päevasel ajal. Hülgepojad võtavad imetamise ajaga kaalus juurde kolm- kuni nelikümmend kilo. Kogu imetamise vältel emashülged ei toitu ega rooja.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Päev päevalt on uusi ilmakodanikke üha rohkem. Ilmad on päikeselised, mis annab lootust, et enne akupargi väljavahetamist saame ülekannet kenasti jälgida.

Keskkonnaameti soovitus:

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rohevint ( www.loodusemees.ee )

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik vaatleja aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

Loodushoiu Fondi üleskutse

Foto Arne Ader

Jõesaare kadakas ( www.loodusemees.ee )

Loodushoiu Fond, Eesti Erametsaliit ja Luua Metsanduskool kutsuvad kõiki Eesti maaomanikke märkama ja säilitama põlispuid ning vabatahtliku algatusega liituma.

Loodushoiu Fondi veebilehel algatusega liituvad maaomanikud lubavad, et nad jätavad kasvama põlispuud ehk nende maal kasvavad puud, mis on rinna kõrguselt mõõdetuna ümbermõõduga 220 cm või enam.

Põlispuude uurija, loodusemehe, Loodushoiu Fondi kaasteelise Hendrik Relve sõnul on põlispuud olulised nii Eesti looduse liigirikkuse ja mitmekesisuse hoidmiseks kui ka pärandi säilitamiseks.