Tuulise, aga päikeselise perepäeva kenad hetked. Isalind Uku toodud toiduvarud on perele piisavad päris mitmeks päevaks.

Patuasi on kevadel ilusa ilmaga toas istuda. Ometi on tänapäevane maailm nii seatud. Et kindlal ajal pead istuma arvutilaua taha ja tegema ära oma töö.

Hiljaaegu proovisin arvutisse sisse toksida kõik need raamatud, mida mu vanaisa Gustav Vilbaste kirjutanud on ja mis on trükivalgust näinud. Neid sai kõigest 23. Üht raamatut on välja antud 5 trükis, see on “Eesti NSV ravimtaimi”, üks on ilmunud 25 aastat peale tema surma - “Eesti taimenimetusi”. Tõsi kolm-neli trükivalmis käsikirja on veel praegugi Eesti Kirjandusmuuseumi või ERMi arhiivis, mis taimetarkust täis ja väärt veel praegugi avaldamist.

Kogu pere uudistamas…

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Eilne „jutustaja“ koorumas, viimases munas suur auk, mis näitab, et täna kooruvad siis kaksikud kotkatibud. Õnnitlused!

Varahommikuks oligi pesas kolm muna

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Emaslind Kati kaasale „istumise“ vilju näitamas. Isaslind Karl tegeles hommikuhämarast alates pesa tarvis ehitusmaterjalide hankega. Karge ja ilus varahommik.

Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et matkama, telkima ja ujuma minnes tasub teada oma õigusi, aga samas ka kohustusi. Võõra maatüki ja veekogu kasutamise õigust nimetatakse igaüheõiguseks.

Peamine on meeles pidada seda, et võõral maatükil võib viibida üksnes omaniku loal. Kui omanik ei ole oma maatükki piiranud või tähistanud, võib eeldada, et seal võib ka viibida. Kui matkates tuleb aga vastu silt "Eramaa", siis tuleb kindlasti maaomanikult maal viibimiseks küsida luba või valida teine marsruut. Mootor- või maastikusõidukiga võõral maatükil sõitmiseks peab alati olema maaomaniku luba.

Maaomanikul on õigus oma maatükil piirata ka konkreetseid tegevusi, näiteks võib läbi jalutamist lubada, aga keelata marjade korjamise, telkimise jms.