Jõevähk

Harilik jõevähk ehk väärisvähk        Astacus astacus

Harilik näsiniin        Daphne mezereum

Näsiniine kogu taim on mürgine ning täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine.

Seda taime peab tundma. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles „tapma“.

Näsiniint kasvab hajusalt üle Eesti, ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes, samuti soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad erinevalt - põõsa ladvas piknevad lehed kimpudena ning varrel hõredalt.

Tutvustame tänavu uuesti meie metsades kasvavaid mürgiseid või osaliselt mürgiseid metsamarju, seda nende valmimise järjekorras.

Meditsiinitöötajatele on tavapärane, et lisaks kodukeemia mürgistustele saabub suve lõpus aeg, kus ilmnevad mürgistused metsamarjade söömisel ja seda just laste hulgas.

Vähem, kui nädala eest oli meie seltskonnas sarnane kogemus, et koolieelik pistis suhu hariliku kuslapuu marjad – hea, et kohe jaole saime. Selgitus oli selline, et meil koduaias on palju punaseid sõstraid… Järelikult peame tundma ohtlikke marju ning neid ilma hirmutamata ka lastele tutvustama.

Koduaias ja metsas kestab marjaaeg ja väikelastele võib tunduda, et kõik mammud ongi söödavad…