Pildistas ja kirjutas Arne Kiin

Vihitaja munad

On seitsmes juuni ja uitan Väike-Emajõe kaldal  jäälinnu pildistamiseks sobivaid kohti otsides. Minu eest, vette ulatuvalt puurondilt tõuseb lendu vihitaja, väike hallikaspruuni kuuega kurvitsaline. Lähemale jõudes näen rondil kaht pruunilaigulist muna, mõlemal koores väike auk. Olen leidnud vihitaja eluaseme, kus linnupojad kohe-kohe koorumas.

Vihitajad on pesahülgajad. Pojad püsivad pesas üheainsa oma ilmaletuleku päeva. Seejärel viib vanalind nad suurde maailma, rännule ja sünnikohta tagasi enam ei tulda. Selle ainsa pesapäeva on juhus mulle nüüd jäädvustamiseks kinkinud.

Õnneks on jäälinnu pildistamiseks mõeldud varjetelk sealsamas lähedal. Toon selle kiiresti kohale ja sean pisut eemale põõsa varju ülesse ning lahkun.

Suvine aialinnupäevik 2021

Martin Tikk, suvise aialinnupäeviku koordinaator

Foto Kätriin Kruusaauk

Rasvatihase poeg

Illustreeriv materjal LK team

Foto Arne Ader

Kevadine ülevaade Alutaguselt

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

Hea, et on võimalus veel metsisemängu veebikaamera vahendusel jälgida – suur hulk vanu metsisemängu paiku on tühjaks jäänud ja põhjusedki paljus selged.

Metsisekanad munesid maikuus puhmastaimede vahele, maapinnalohku kuus kuni üksteist muna, aga muneti päevase vahega. Haudeaeg kestis ka kestab kanadel kuni neli nädalat. Kui pisikesed mõtused koorunud ja sulestik kuivanud lahkub perekond pesapaigalt.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Võrumaal kalakotkakaamera. Vanalindude Miina ja Marko pesas koorusid kaks kotkapoega 26. ja 27. mail. Seega said pesapojad eile kahe nädalasteks.

Kotkapojad lennuvõimestuvad peale seitsmendat elunädalat. Rahulikku pesaelu.

Vaata LK foorumi päevikut: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Laialehine neiuvaip ( www.loodusmees.ee )

Rekord nr. 306       Kõrgeimaks sirguv orhidee

Laialehine neiuvaip         Epipactis helleborine

Kõige kõrgemaks sirguv käpaline on Eestis laialehine neiuvaip, kes võib sirguda 135 sentimeetri kõrguseks ja nende taimede hulgas on üle meetrine kõrguskasv üsna sage.

„Meetrimeeste“ klubisse mahuvad veel punane tolmpea (107 cm), vööthuul-sõrmkäpp (102,5 cm) ja soo-neiuvaip (100 cm).