Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Kalade kuderände õnnestumiseks peavad kalapääsud olema hooldatud

Postitas Looduskalender - E, 06.05.2019 - 17.17

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Elina Leiner

Jändja kalapääs Pärnu jõel on looduslikku tüüpi, tagades kaladele hea läbipääsu

Alanud on mitmete kalaliikide kuderändeaeg, mistõttu paisuomanikud peavad jälgima, et nende kalapääsud oleksid veega täidetud ja vabad risuummistustest.

Mitmetele paisudele on rajatud kalapääsud, et kalad saaksid veekogus vabalt liikuda ja paisu ületada. Lisaks rände tagamisele pakuvad nii mõnedki kalapääsud ka täiendavaid elu- ja kudepaiku, mistõttu on pääsude korrapärane hooldus väga oluline. Kevadisel kalade kudeajal on eriti vajalik, et paisuomanikud tagaksid nende rajatiste toimimise, kalapääs oleks puhas veega kaasakanduvast risust ning ka ehitustehniliselt korras.

Kohtumine aasta loomaga

Pildistas ja kirjeldas LK lugeja Merike Hiibus

Looduskalender E, 06.05.2019 - 16.16

 

Euroopa kobras ehk piiber      Castor fiiber

   

Käisin pühapäeval Tiskres rannas linde pildistamas ja sattusin roostiku vahel väikeses veesopis kokku ootamatu tegelasega. Ei lasknud ta eriti minust end segada, vaid nautis „merespaa“ mõnusid.

 

kobras 

Mai esimene nädal. Pääsutalv

Postitas Looduskalender - E, 06.05.2019 - 10.10

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Väike-Emajõe lamm Tõllistes

Väike-Emajõe lamm Tõllistes ( www.loodusemees.ee )

Vanarahvas ütleks, et saabus pääsutalv. Aeg, mil tormihoogudega sadanud lumevalge nii tärganud lilledele kui ka pääsudele-kägudele kukile tuleb. Nii ongi, käes on Eesti kuues aastaaeg – neli on tavapärased, viies kuulus Soomaa üleujutus ning kuuendaks kevadine pääsutalv või vähemalt pääsuvilu.

Aga pole midagi imelikku selles putuktoiduliste lindude varajases kohale saabumises, sest nemad liiguvad sinna, kus on putukaid. Ja putukaid oli õhus nii maa, kui mere kohal.

Tõsi see merevesi oli pool meetrit madalam ja jooksis nüüd kestvate idatuultega meie merest ära, eelkõige need pealmised soojad veemassid, mis ka päevasooja annaksid.

Ilmamuutus peaks praegu uue kuu ajal taas tulema ja millise ilma Kuu meile maikuuks teeb, on vaid tema teada.

VIDEO: väike-kirjurähn pesaõõnsust rajamas

Postitas Looduskalender - P, 05.05.2019 - 22.22

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

Väike-kirjurähn jäi kaamera ette, toksides pesaauku Reastvere külas Jõgevamaal

 

Väike-kirjurähn       Dendrocopus minor

 

Jah, väike-kirjurähnide suurust võib võrrelda varblaste omaga. Kuid väike lind rajab pesitsemiseks õõnsust, aga seda vaid kõdunenud lehtpuu tüvesse sest elusa puu tüvesse lind seda ei suuda.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.