Karu ehk pruunkaru        Ursus arctos

Nii juhtub ja märkad, kui liigud mööda maanteel vaikselt jalgrattaga. Karud tõusevad püsti, et aru saada, mille või kellega tegu ja panevad plehku ja veel enne lõplikku lahkumist korra veel kontrollivad…

Karu on sipelgaid otsides lõhutud kännu

Rohetäpik          Argynnis paphia

Rohetäpikute valmikute nägemine on augusti keskel lõppemas, aga tänavu võime neid ilusate suvelõpu ilmadega veel nädala jagu märgata. Marjulised ja seenelised tunnevad seda metsaliiki hästi, sest rohetäpikuite valmikuid kohtame nii metsateedel kui -sihtidel ja -lagendikel.

Valmikud on iseloomulikult kiire ja liugleva lennuga. Rohetäpikud on suured liblikad (tiibade siruulatusega 55 kuni 65 mm), kes korra rohetäpiku määranud, sellele jääb liik  juba kaugelt äratuntavaks. Valmikute tiibade alaküljed on ülatiibadest heledamad ja rohe-kollakate hõbejate ristvöötidega.

Vääna mõis

Käesoleval aastal  tähistame Eesti looduse päeva juba seitsmendat korda. Esmakordselt tähistasime seda päeva Eesti Vabariigi juubelinädala raames 2018. aastal Vargamäel, Järvamaal.

Eesti looduse päeva eesmärk on meie loodusseltside, -ühingute, –muuseumide ning -organisatsioonide abil aidata kõigil Eesti loodust paremini tundma õppida, väärtustada ja hoida.

Päeva tunnuslause on „Tunne ja hoia kodumaa loodust ja kultuuri“.

Tänavune Eesti looduse päev avatakse pidulikult 17. augustil kell 12 00 Eesti Looduskaitse Seltsi, Harku valla, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi korraldamisel Harjumaal, Harku vallas, Vääna mõisas.

Jugapuu viljad

Harilik jugapuu        Taxus baccata

Tegelikult on ohtlikult mürgine kogu jugapuu nii vegetatiivsed kui generatiivsed osad ehk jugapuu puit ja koor ning okkad ja muidugi marikäbide seemned. Teadmiseks, et talvisel ajal on mürgiste ühendite hulk jugapuus kuni neli korda suurem, kui suvega võrrelda. Kuid hävimisohus liigina on looduses kasvav jugapuu kaitse all.