Harilik nurmenukk       Primula veris

Nurmenukkude õitseaeg kestab üle Eesti ehk märgi-pildista ja jaga teistega. Tänaseks leiab veebilehelt juba üle poole tuhande vaatluse.

Anna oma panus ja tutvu nurmenukkude kodulehega:  https://nurmenukk.ee/

Miks nurmenukke uurida?

Miina ja Marko Võrumaa pesal

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kalakotkaste emaslinnud munesid tänavu nii Võru- kui Tartumaa pesades oma kolm kuna samaaegselt. Tänaseks on kotkad haudunud kolm nädalat.

Võrumaa pesas on isaslind Marko, kes kaasat püütud kaladega varustab ka täiesti arvestatav hauduja. Foorumi liikmed rehkendasid kokku, et näiteks eile oli isaslind mune haudunud 6 tundi 38 minutit

Kährik ehk kährikkoer        Nyctereutes procyonoides

Kährikuperes on sagedamini viis, kuus kutsikat. Osad sündisid aprillis, aga poegimine kestab ka maikuus.

Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanaloomad. Emasloom imetab poegi kaks kuud ja pesakond laguneb suve lõpupoole, kui noorloomad peavad omale leidma uue elupaiga. Vanaloomade paarid on püsivad.

Sosnovski karuputk kodaniku tagahoovis

Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje enam kui 2200 hektarile. Hiid- ja Sosnovski karuputkede leviku peatamiseks on oluline tõrjuda neid kõikides kasvukohtades.

Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk on ohtlikud nii kodumaisele loodusele kui ka inimese tervisele. Need ja teised invasiivsed võõrliigid on Eestisse sattunud inimese abiga ning võtavad kodumaistelt liikidelt ära elupaiku.

Suurkoovitaja         Numenius arquata

Eesti Ornitoloogiaühing ootab teateid soorkoovitajate paaridest ja pesadest, et uurida liigi elupaigakasutust.

Ornitoloogiaühing kogub infot suurkoovitajate paaride kohta, keda on nähtud kauem kui nädala jooksul mõnel väiksemal alal, näiteks konkreetsel põllul tegutsemas. Eriti oodatud on teave talivilja-, rapsi- või kõrrepõldudel märgatud koovitajapaaridest. Samuti palub ühing teada anda suurkoovitaja pesa leidmisest.