Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Selgusid rahvusvahelise hiite kuvavõistluse võitjad

Postitas Looduskalender - L, 23.11.2019 - 12.12

Hiite Maja SA annab teada

Rahvusvahelise hiite kuvavõistluse peaauhinna võitis  Aleksei Nasõrovi  foto Marimaal toimunud ühispalvusest. Lummaval  ja ajatuna tunduval must-valgel kuval on näha hiiemetsas põlvitavaid ja seisvaid inimesi.

Võidupilt jäädvustati  soome-ugri tänavuses kultuuripealinnas Marimaal Mokri rajooni Untšo (vn k Šorunža) küla Mer Oto hiies sügispalvuse ajal.

Autor Aleksei Nasõrov töötab Venemaa uudisteportaali RIA fotokorrespondendina. Võidupilti kommenteerides sõnas ta, et looduslikke pühapaiku pildistades on vaja vaadata neid südame ja hingega.

Maale mineku kolm tabu

Postitas Looduskalender - L, 23.11.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Kristjan Raud. Talu rannal. 1938. Eesti Kunstimuuseum 

Eelmisel laupäeval rääkisin maalemineku kutsest, sellest, millele naljalt vastu ei saa ükski eestlane. Maaõhk ja metsaelu on meil veres ja emapiimaga sisse imetud.

Tõsi, on rida inimesi, kes maaelu üldse ei armasta. Need on sageli inimesed, kes on lapsepõlves saanud mõne valulise kogemuse.

Aga enamus, kes laupäevahommikul Maahommikut vaatab või mõnd maaelu ajakirja või -lehte loeb, saab otsekui välgutabamuse: “Ma tahan elada vanas palkmajas, teha kitsepiimast juustu ja kõndida kohvitass näpus mööda lillelist heinamaad!”

Miks küsib rändelt naasnud öösorr: „Kas ööd on siin mustad?“

Postitas Looduskalender - R, 22.11.2019 - 18.18

Marko Mägi, Tartu Ülikool, ökoloogia ja maateaduste instituut, linnuökoloogia teadur

Teadusuuringuid, mis sedastavad viimase kümne aasta jooksul intensiivistunud valgusreostuse mõju loomade elukäigule, leiab üha rohkem. Tehisvalgus mõjutab asulate, tööstushoonete või muu taristu läheduses elavate päevase eluviisiga loomade und, kuid mõnel juhul soodustab pesitsemist. Näiteks meelitavad tänavalambid ööliblikaid, neist toituvad päevase eluviisiga linnud võivad pikendada tavapärast toitumisaega öötundide arvelt; on ka teada, et öösiti ületavad rändavad linnud linnu kõrgemalt kui maapiirkondi (loe siit).

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XIV osa

Postitas Looduskalender - R, 22.11.2019 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Neeruti mõisa allee. Foto VikipeediA

Rekord nr. 55. Unikaalne Neeruti mõisa allee.

Neeruti mõisa vahtra allee on mõlemalt poolt kaherealine, mis on ise unikaalne nähtus. Allee rajati juba mõisnike ajastul.

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 56. Unikaalne Joaveski joastik.

Nagu üks suur kõrv

Postitas Looduskalender - R, 22.11.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Pruun-suurkõrv

Pruun-suurkõrv ( www.loodusemees.ee )

Öösel hiirekrõbina peale ärgates tuleb jälle pähe ütlus “hiirvaikne”. No ei ole vaikne. Aga ühel hetkel saabus mulle arusaamine, et vanarahvas on tegelikult ka nahkhiiri hiirteks pidanud ja ehk on aastasadade jooksul algus kaduma länud. Nahkhiirevaikne on tõesti vaiksemast vaiksem. Kuigi nemadki suudavad suvel majavoodri vahel oma järglasi ilmale tuues päris valjult krabistada.

Aga nii suvetaevas, kui ka praegu koobastes ja keldrites oskab ta küll omi asju hiirvaikselt ajada.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.