Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Talilinnukaamera - rohevint

Postitas Looduskalender - L, 11.01.2020 - 14.14

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas on arvukalt rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Talvel tegutsevad rohevindid suurte salkadena ning rikkalikemate toidumajade juures võib näha kümneid ja isegi sadu linde. Osa neist on Eestisse põhjapoolsetelt aladelt saabunud talvitajad, teised aga siia talvitama jäänud Eesti rohevindid. Toidumaja külastavate värvuliste seas on rohevindid sotsiaalse hierarhia tipus, jäädes alla vaid varblastele – seepärast võib tähelepanelik veebikaamera jälgija aeg-ajalt näha, kuidas vana isane rohevint peremehetsema kipub.

 

Karupoegades arengust ja kuidas see toimub?

Postitas Looduskalender - L, 11.01.2020 - 12.12

Pildistas Peep Männil

Kevadel juba maha jäetud karu talvepesa

 

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

 

Vastu talve jäid tiined emasloomad taliunne olenemata tänavustest soojadest ilmadest nö „õigel ajal“ sest sügisel hoolega talletatud energiavarusid pole tühjale ringihulkumisele vaja raisata.

Nagu oma eelnevas loos kirjutasime on osad „karumammad“ juba poeginud.

Jõgedel tegutseja - vesipapp

Postitas Looduskalender - R, 10.01.2020 - 12.05

Foto Arne Ader

Vesipapp. Suur Taevaskoda

Vesipapp. Suur Taevaskoda ( www.loodusemees.ee )

 

Vesipapp           Cinclus cinclus

 

Kesktalvise veelinnuvaatluse raames on meil põhjust pöörata pilk meie jõgedel tegutsevate veega tihedalt seotud lindudele. Suvisel ajal võime kohata ainult mõnda üksikut meil pesitsevat vesipapi paari, talveks on saabunud rändurid põhjapoolsematelt aladelt ja neid võib meile talvituma jääda kuni pool tuhat isendit.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXI osa

Postitas Looduskalender - R, 10.01.2020 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Rekorrd nr. 75. Eesti sügavaim järv - Rõuge Suurjärv

 

Rõuge Suurjärv

Rõuge Suurjärv ( www.loodusemees.ee )

Asub Võrumaal, Haanja kõrgustiku loodeservas, Rõuge alevikus. Järv on tekkinud jääajast ja on Eesti sügavaim järv, keskmise sügavusega 11,9 meetrit ja suurima sügavusega 38 meetrit.

Rekord nr. 76. Eesti pikim jõgi - Võhandu jõgi

 

Tuttpüti aasta esimene teadusuudis

Postitas Looduskalender - N, 09.01.2020 - 16.16

EOÜ annab teada 

Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt:

www.eoy.ee/tuttpytt

Vee toitainete hulga suurenemine teatud piirini soosib tuttpüti elu.

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.