Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Foto Arne Ader

Paduvihm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 210       Suurim sademete intensiivsus

Suurim sademete intensiivsus mõõdetud 3 minuti jooksul ja tulemuseks saadi 3,6 mm/min

Mõõtmine toimus 23. juulil 1957. aastal Toomal.

Ööl vastu 23. juulit esines tugev hoogvihm koos äikesega. Tugeva saju jooksul sadas 10,8 mm vaid 3 minutiga ehk 3,6 mm/min. 23. juuli hommikul mõõdeti 12 tunni sajusummaks 32,9 mm. Jõhvis mõõdeti samal ajal saju intensiivsuseks 3,34 mm/min.

Rekord nr. 211       Sama öö teine rekord

Suurim sademete intensiivsus, mis mõõdeti 10 minuti jooksul oli 2,3 mm/min

Mõõtmine toimus eelmise rekordiga samal ööl Toomal.

Foto Arne Ader

Vaatavad ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus   

Olenemata soojast sügisest võisime juba kuu aja eest täheldada metskitsedel karvavahetuse algust, mis muutis ühtlase ruuge suvekarvastiku loomad eemalt vaadates laiguti tumedamatoonilisteks. Novembri teiseks pooleks peaks metskitsede kasukas olema juba täiesti hallikas nn talvekasukas.

Veebikaamera videolõigu salvestas 11. mail Felis silvestris, LK foorumist

Eesti Ornitoloogiaühing ning Haridus- ja Noorteamet kutsuvad igas vanuses huvilisi joonistama selle aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte. Digikultuuriaasta puhul on seekord oodatud digijoonistused. Tähtaeg on 10. november.

Iga osaleja saab võistlusele esitada kuni kaks arvuti või teise digiseadme abil joonistatud pilti. Joonistused tuleb üles laadida Laotaja keskkonnas aadressil:

laotaja.eenet.ee

Lisaks tuleb täita osalemisvorm, mis asub siin. Viimane päev oma joonistused teele saata on 10. novembril

Kirjutas ja rändekaardiga varustas Ivar Ojaste

Väike lugu meie raadiosaatjatega sookurgede elu-olust.

Fotod Arne Ader

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Harilik lodjapuu       Viburnum opulus

Sügisesel ajal köidab meie tähelepanu lodjapuu, kui tõeline kaunitar.

Lodjapuid kohtame pea kõikjal üle Eesti: salumetsades, puisniitudel või veekogude kaldaaladelt, kuid mitte kusagil massiliselt. Lõuna-Eestis pidavat lehed juba lodjapuudelt varisema, aga rannikualadel on nad alles oma värviilu  saavutamas.